GALERII ⟩ Maadluslegendi Johannes Kotkase sünnitalus avati olümpiavõitja vääriline mälestuskivi

Ville Arike
, reporter
Copy

1952. aastal Helsingis olümpiavõitjaks kroonitud maadleja Johannes Kotkase auks avati Tartumaal tema sünnitalu juures mälestuskivi.

Lisaks olümpiavõidule kreeka-rooma maadluse raskekaalus ka kolmel korral – nii enne kui ka pärast suurt sõda – Euroopa meistriks kroonitud ning MM-hõbeda võitnud Kotkas sündis 3. veebruaril 1915 Kambja vallas Ivaste külas Mõtsa talus. Tema olümpiavõidust möödus kolmapäeval 70 aastat.

Suurvõidu juubeli tähistamiseks püstitatud kivi idee autorid olid inimesed Kambja vallast ja Tartumaa spordiliidust. Sünnitalus suure maadleja mälestust hoidvad Kotkase sugulased võtsid mälestuskivi idee rõõmuga vastu, selle teostumisele aitas kaasa palju inimesi.

Johannes Kotkase sünnikodu: Kambja vallas asuv Mõtsa talu.
Johannes Kotkase sünnikodu: Kambja vallas asuv Mõtsa talu. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Sünnitalus elas Johannes seitsmenda-kaheksanda eluaastani. Seejärel läks pere elama Tartusse, kus algas poisi kooli- ja sporditee. Suvised koolivaheajad veetis ta sünnitalus, seda kohta külastas ta elu lõpuni.

Kotkase karjäär pakub spordiajaloolastele palju ainest spekuleerimiseks. Ta oli pärast 1936. aastal Berliinis kaks olümpiakulda võitnud Kristjan Palusalu taandumist 20 aastat maailma paremaid raskekaalumaadlejaid. Ent sõja tõttu jäid ära 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud ning 1948. aasta olümpial Londonis NSV Liit ei osalenud. Seega jäi 1952 Helsingis ainus võimalus olümpiamatil säramiseks ning Mõtsa talust pärit siis juba 37-aastane vägilane tegi seda vaimustaval moel, kulutades kõigi konkurentide alistamise peale kokku vaid 13 minutit ja 36 sekundit.

Kohver, millega Johannes Kotkas käis 1956. aasta Melbourne'i olümpial.
Kohver, millega Johannes Kotkas käis 1956. aasta Melbourne'i olümpial. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

1956. aastal sõitis Kotkas Melbourne'i olümpiale varuvõistlejana – kohver, millega ta Austraalias käis, asub sünnitalus! –, ehkki tuli samal aastal venelast Aleksandr Parfjonovit alistades Liidu meistriks ja võitis ka maailma karika. Ent olümpial lasti võistelda Parfjonovil, kes võitis ka kuldmedali...

Johannes Kotkas suri 8. mail 1998. Ta valiti Eesti 20. sajandi saja suurkuju sekka.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles