Šveitslased lõikavad Ukraina sõjast kasu

Soome hokikoondislane Markus Granlund teenib uuel hooajal leiba Šveitsis. Foto: ANTONIN THUILLIER/AFP/Scanpix

Venemaa sissetung Ukrainasse tähendab, et enamik maailma tugevuselt teise hokiliiga KHLi klubid peavad oma läänemaailmast pärit mängumeestest suu puhtaks pühkima, sest paljude südametunnistus ei luba neil Venemaal leiba teenida.

Üheks kasulõikajaks on niigi tugev ja rahakas Šveitsi hokiliiga, kuhu on kahe hooaja vahel siirdunud tervelt 16 mängijat, kes kuulusid mullu mõne KHLi klubi hingekirja. Arv on seda märkimisväärsem, et tugevas hokiriigis ei saa kasutada piiramatult leegionäre: eelnevatel hooaegadel võis mänguks üles anda kuni neli välismaalast, uuest hooajast on arv tõstetud kuue peale. 

Huvitav on märkida, et Šveitsi seadused ei luba välistööjõudu piirata, mistõttu on leegionäride kasutamine klubidevaheline härrasmeeste kokkulepe. Mitteametlikus reeglis on ka mõned erandid: näiteks ei lähe leegionäri alla mängijad, kes on Šveitsis mänginud piisavalt kaua, et omavad sealset mängijalitsentsi. Nende hulka kuulub näiteks lätlane Deniss Smirnovs, kes on Kesk-Euroopa riigis mänginud alates 15. eluaastast.

Võrreldes palgaga, mis hokimehed Venemaal teenisid on kaotus muidugi suur. Šveitsi väljaande Blicki andmetel võivad sportlased ühe hooaja jooksul teenida umbes 150 000 eurot vähem. Samas maksab KHLiga võrreldavaid palku ainult USA ja Kanada jäähokiliiga NHL.

Šveitsi liigaga on endistest KHLi mängijatest liitunud näiteks Soome koondisega olümpialt kulla võitnud Mikko Lehtonen ja Markus Granlund ning Rootsiga MMil triumfeerinud Joakim Nordström.