/nginx/o/2019/03/27/11899953t1h5809.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/13/14307644t1h7626.jpg)
Pärast viimastel aastatel läbitud 20- 40- ja 60-kordseid ultratriatlone võtab Rait Ratasepp nendest vaimupuhkust ning esitas endale uue väljakutse ultrajooksus. Ta jookseb läbi kõik Kanaari saared, ületades seejuures iga saare kõrgeima tipu.
Ultrasportlane Rait Ratasepp võtab ette järgmise suure katsumuse
Ratasepp on katsumuse planeeritud novembrikuusse. Enne seda käib Ratasepp ära Šveitsis, kus stardib viiekordsel ultratriatlonil. Tema eesmärk on läbida viiel järjestikusel päeval iga triatlon (3,8 km ujudes, 180 km rattal ja 42,2 km joostes) alla kümne tunni ja alistada maailmarekord.
Novembris läheb Ratasepp aga jooksule, mille sarnast ei ole Kanaari saartel veel nähtud. Ta jookseb kõigil kaheksal saarel ühe otsa rannikult teisele. Kõigi saarte ületamine nõuab ligi 700 jooksukilomeetrit, tõusumeetreid koguneb umbes 30 000.
Saarte kaupa jaguneb distants järgmiselt:
La Graciosa: ca 15 km + ca 500 tõusumeetrit
Lanzarote: ca 100 km + ca 2000 tõusumeetrit
Fuerteventura: ca 160 km + ca 3000 tõusumeetrit
Gran Canaria: 130 km + 7000 tõusumeetrit
Tenerife: ca 140 km + ca 7500 tõusumeetrit
La Gomera: ca 45 km + ca 3000 tõusumeetrit
La Palma: ca 70 km + ca 4000 tõusumeetrit
El Hierro: ca 40 km + ca 1500 tõusumeetrit
Ratasepa sõnul on eesootav katsumus tema vaimule äärmiselt tähtis. «Kui pärast 40-kordset tundsin, et vajan ultratriatlonist pausi ja rohkem taastumisaega, siis korraldasin samuti endale jooksuväljakutse, läbides kuues Eesti linnas 20 järjestikusel päeval 20 maratoni vähem kui kolme tunniga. 2021. aastal 60 päevaga läbitud 60 triatlonit oli aga katsumus, millest vaimne väljatulek kestab senini. Seepärast panen uuel hooajal end proovile ultrajooksus,» rääkis Ratasepp pressiteate vahendusel.
Ta püüab kaheksa Kanaari saart läbida nii kiirelt kui võimalik ning näeb, et takistusteta võiks see juhtuda umbes kümne päevaga: «Ma ei alahinda seda katsumust ja tean juba ette, kui füüsiliselt ja vaimselt keeruline see tuleb. Juba mäest alla jooksmine on sageli ülespoole jooksmisest keerulisem ja tehnilisem.»