Eesti hoki omapära: Sildre sai presidendilt armu

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olle Sildre saab tööd treenerina jätkata ka Panter Purikate meeskonna eesotsas.
Olle Sildre saab tööd treenerina jätkata ka Panter Purikate meeskonna eesotsas. Foto: AFP/SCANPIX

Eesti Jäähokiliidu president Jaan Mölder lõi Eesti spordis omapärase pretsedendi – oma otsusega andis ta armu Panter Purikate hokiklubi mängivale peatreenerile Olle Sildrele. See tähendab Sildre jaoks võimalust osaleda Eesti meistrivõistluste medalimängudel.


«Eesti Vabariigi president annab kohtus süüdi mõistetutele mõnikord armu või kuulutab välja amnestia, miks siis alaliidu president ei võiks teha midagi sarnast… usun, et minu otsus on Eesti jäähoki huvides,» põhjendas Mölder.

Tänavust jäähokihooaega varjutanud skandaal sai alguse mõned nädalad tagasi, kui kohtunik Toivo Tilk tegi Sildre kohta ettekande, kus väitis, et üks viimase kümnendi Eesti tunnustatumaid hokimehi ähvardas teda füüsilise vägivallaga. Verbaalne rünnak olnud nii äge, et vilemees nõudis Sildrele koguni kolmeaastast diskvalifitseerimist.

Rutakalt tehtud otsus

Jäähokiliidu distsiplinaarkomisjon siiski nii äärmuslikku otsust ei langetanud, ent tegutses ikkagi karmilt – Sildrele määrati mängimise ja juhendamise keeld tänavuse hooaja lõpuni, lisaks laienes see tingimisi karistusena ka järgmiseks hooajaks. Midagi sellist polnud Eesti sportmängusarjades varem nähtud.

Karm otsus tekitas spordiringkondades palju vastukaja. Räägiti isegi võimalusest, et alles tänavu taaselustatud ja korraliku fänniklubiga meeskond võib sellise otsuse peale Eesti hokist uuesti kaduda. Nelja osalejaga meistriliigale olnuks see ränk hoop.

Hokiringkondade jaoks puhta lehena alaliidu presidendiks asunud Mölder kuulus küll asjaolude kokkusattumise tõttu distsiplinaarkomisjoni, ent mõistis üsna pea, et otsus võis olla rutakas. Seepärast kohtus ta eraldi Sildrega ja kohtunik Tilgaga ning kutsus kokku alaliidu juhatuse.

Koosolek pidi toimuma eile keskpäeval, kuid jäi ära – selle asemel tegi Mölder lihtsalt avalduse.
«Mõned juhatuse liikmed poleks nagunii saanud tulla, pealegi tundus, et presidendi avaldusega on olukorda lihtsam lahendada,» rääkis Mölder. «Arutasin asja juhatuse liikmete ja teiste distsiplinaarkomisjoni liikmetega ning jõudsime ühisele seisukohale.»

Distsiplinaarkomisjoni juht, hokiliidu peasekretär Riho Soonik oli presidendiga päri. «Probleemi selline lahendus tundub õige ja olin ka ise üks idee autoreid,» kinnitas ta ja lisas, et usub Sildre võimesse teha juhtunust õiged järeldused. «Noored treenerid ja noored mängijad teevad mõnikord ikka mõtlematuid tegusid, oleme selle ju kõik ise läbi elanud. Loodan, et Sildre jätkab treenerina arenemist ja ühel päeval saab temast Eesti koondise peatreener.»

Soonik ise pole aga mängiva treeneriga pärast karistuse määramist kohtunud. «Oleme suhelnud e-kirjade teel ja kõik on jäänud härrasmehelikult soliidseks,» märkis ta.

Mängijana jääle ei pääse

Mölder rõhutas, et esialgse otsuse muutmine ei tähenda seda, et Sildre käitumine kiidetakse heaks. Ta rõhutas, et on jätkuvalt seda meelt, et kohtunik on püha ning tema ründamine on õigustamatu ilma igasuguste vabandavate asjaoludeta. Kuid alati tuleb asju vaadata laiemalt.

«Meie arenevas jäähokis ei pea ma õigeks ühe meeskonna mängijate karistamist, võttes ära selle meeskonna peatreeneri,» lausus Mölder. «Olen alati olnud ausa sportliku võitluse pooldaja ja soovin vältida olukordi, kus ametnike otsused hakkavad tulemusi mõjutama. Peatreenerita jäänud meeskond võinuks ju pärast öelda, et kaotasid just selle pärast.»

Möldri otsus puudutab vaid Sildre õigusi tegutseda treenerina, mängijana teda enam sellel hooajal platsil ei näe. Samuti jääb jõusse järgmist hooaega puudutav tingimisi karistus.

«Loodan, et kõik treenerid, mängijad ja meeskondadega seotud inimesed mõistavad, et meie meistriliigas puudub kohtunike ründamise ja muu ebasportliku käitumise suhtes igasugune tolerants,» lausus Mölder.

Eestis näeb kuulsaid vastaseid

Eesti jäähokis ootab ees põnev kevad. Islandil toimuvaks 2. divisjoni MMiks valmistuv Eesti koondis võõrustab kodujääl Soome ja Rootsi koondist ning Riia Dinamot.

Mõistagi oleks naiivne loota, et kõik need meeskonnad tulevad Tallinna oma parimas rivistuses. Soome ja Rootsi koondise tuumiku moodustavad U20 koondise mängijad, teravamaid tippe ei too ka Dinamo. Vaatamist peaks aga ikkagi jaguma.

«Rootsi meeskonnas peaks meile saabuma mitu värsket U20 maailmameistrit,» sõnas Eesti Jäähokiliidu peasekretär Riho Soonik. «Soomega oleme mänginud juba paar korda ja tavaliselt on nad noorte kõrvale kaasanud ka mõned MMiks valmistuva koondise kandidaadid.»

Kõik kolm mängu toimuvad aprillis. Esimesena minnakse kokku Riia Dinamoga, kes praegu heitleb KHLi play-off’is.

«Peame lootma, et Dinamo ei jõuaks finaali. Siis jääb nende käik ära, sest mängud pole veel lõppenud,» lausus Soonik naerdes. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles