Kurja koroonaviiruse tõttu oli tänavune kergejõustikusuvi erakordselt tihe, sest sportlastel tuli kolmenädalase vahega võistelda nii juuli keskel USAs Eugene’is alanud MMil kui ka augusti keskel Münchenis alanud EMil. Ent kui atleedid pääsevad tiitlivõistlustel enamasti ühe-kahe tööpäevaga, siis meie kergejõustikukommentaatorid andsid hagu terve aeg.

«86,» kostab Juhan Kilumets Saksamaal 19. augustil pärast näppudel tehtud ja paarkümmend sekundit kestnud arvutust, kui talt uurida, mitu tundi nad Helar Osilaga kahe tiitlivõistluse peale eetris on. Ent kuigi see on televaataja jaoks kommentaatoritöö kõige käegakatsutavam osa, peitub tegelikult ühe ülekande taga palju-palju enamat.

Kui Karmen Bruusist uudistes räägitakse või artikleid kirjutatakse, siis mainitakse pidevalt, et neli tiitlivõistlust kahe kuu jooksul on väga karm koormus. Samas, kommentaatorina on vist juba kaks tiitlivõistlust selline üsna ülemise piiri peal koormus?

Kommentaarid
Copy