EMil on mängijate kodustamine moes, kuid Toijala sellele vankrile ei kibele. Kohe üldse mitte

Jukka Toijala ajab korvpalliasja Eestis südamega, mistõttu ei ole tema sõnul ka aktsepteeritav see, kui mõni oma noor sissetoodud leegionäri tõttu võimalusest ilma jääb. Foto: Tairo Lutter

Homme algaval korvpalli EMil astub võistlustulle 24 Vana Maailma koondist ning käputäis ameeriklasi, keda erinevad «rahvusesindused» kodustanud. Paberil näpuga järge ajades selgub, et võõraste sulgedega on ennast ehtinud täpselt pooled finaalturniiril osalejatest.

Kui Eesti koondise peatreenerile Jukka Toijalale seda 50-protsendi-fakti mainida ning seejärel tema arvamust küsida, tõmbub ta nägu esimese hooga muigele: «Olles soomlasena Eesti koondise peatreener, olen võib-olla vale inimene seda kõike kommenteerima.»

Kergelt villane valehäbi maha pühitud, ütleb juhendaja siiski ausalt, ent pehmelt: tema kodustamise liiga suur fänn pole. «Minule see teema üldiselt ei meeldi. Saan aru, kui sul on mõned sugulased või pereliikmed, kes näiteks elavad vastavas riigis ja sul on seeläbi riigiga mingigi suhe. Siis on koondise esindamine veel kuidagi arusaadav. Aga see värk, et agendid lihtsalt pakuvad koondistele oma mängijaid...» jätab soomlane peab vangutades lause lõpetamata.