Alaealisena treenerit seksuaalses ahistamises süüdistanud, kuid siis ise kohtu alla sattunud Eesti laskesuusataja sai kohtus võidu

Postimees Sport
Copy
Laskesuusatamine. Pilt on illustreeriv.
Laskesuusatamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpixs Baltics

Inimõiguste keskus toetab kohtus noort sportlast Miiat, kes andis alaealisena kogetud seksuaalsest ahistamisest konfidentsiaalselt teada koolijuhile ja kelle vastu treener esitas seetõttu laimukaebuse koos kahjuhüvitise nõudega. Täna tegi kohus otsuse Miia kasuks.

Kohus leidis, et koolijuhile ahistamisjuhtumist teada andmise puhul ei rakendu nn laimu paragrahvid. VÕS § 1046 ja § 1047 peamine eesmärk on kaitsta isikut tema au ja hea nime kahjustavate andmete ja hinnangute kolmandatele kõrvalistele isikutele avaldamise eest, seisab Inimõiguste Keskuse pressiteates.

Õpilane, õpetaja või treener ei ole kohtu hinnangul selles juhtumis aga kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed. Kohus toob välja ka laiema vaate, mille kohaselt on näiteks Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendis rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu korraldaja vastutust taoliste juhtumitega tegelemisel.

Miiat esindav advokaadibüroo LIVERTE vandeadvokaadi Meris Vellingu sõnul on tänane kohtuotsus märgilise tähtsusega nii Miia kui ka ühiskonna jaoks laiemalt: «Ahistamine on tõsine inimõiguste rikkumine ja sellest peab olema võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt teada anda.»

Antud vaidlus näitab kuivõrd vajalik on koolides ja töökohtades luua turvaline teavitamissüsteem, et ahistamise ohvrid julgeksid juhtunust jagada ja neile oleks tagatud kindlus, et ahistamisest teatamine ei kahjusta edasist õppeteed või tööelu. «Loodetavasti jääb tänane kohtuotsus jõusse ning see julgustab teisigi noori ja üha vähem on neid, kes jäävad oma murega üksinda,» lisas Velling.

«Tänasel teadmistepäeval teeb kohtuotsus eriti rõõmu. Samas on oluline rõhutada, et alaealiste puhul ja koolikeskkonnas on oluline ahistamiskaasuseid võtta tõsiselt ja luua turvaline keskkond, kus lastel ja noortel on võimalik kogetust rääkida. Vajadusel saab selles küsimuses nõu ka meie keskuselt,» tõdes Eesti Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal. Keskus tänab kõiki annetajaid, tänu kellele sai kohtutee võimalikuks. Kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada ringkonnakohtus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles