P, 27.11.2022

Olümpiavõitjad tegid treeneritasude tõstmiseks ühispöördumise

Postimees Sport
Olümpiavõitjad tegid treeneritasude tõstmiseks ühispöördumise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Erki Nool.
Erki Nool. Foto: Tairo Lutter

Eesti olümpiavõitjad tegid ühispöördumise, avaldades toetust kultuuriministrile viia treenerite töötasu lähiaastatel Eesti keskmise palgani.

Olümpiavõitjate pöördumine täispikkuses:

Kui mõtleme meie elu ja tegemisi mõjutanud inimestele, siis on auväärsel kohal treenerid.

Usume, et sajad tuhanded spordiklubides ja spordikoolides spordiõpetust ning liikumisrõõmu saanud eestimaalased väärtustavad spordiõpetajate – treenerite rolli nii oma kujunemisel elujaatavate väärtushinnangute kandjateks kui ka õpetamisel, kasvatamisel ja hoidmisel sportliku eneserealiseerimise teel.

Mis saaks olla lastevanematele ja vanavanematele veel veenvama kindlustunde loojaks kui see, et lapsed ja noored on haaratud arendava ning tervistava regulaarse sportimisega heas seltskonnas ja koolitatud treeneri juhendamisel.

Tahame ju kõik, et meie rahvas rohkem liiguks ja spordiks, oleks tervem ja pikaealisem. Noores eas omandatud harjumuste, oskuste ja elustiili elukestvaks kujundamisel on tugev mõju meie riiklusele, majandusele ja vaimule.

Mõista ja kiita tuhandete treenerite tööd saavad kõik asjaosalised, seda ametit kandvaid ja treeneritööd tegevaid pühendunud inimesi hinnata ning väärtustada meie valitud juhid ja seatud institutsioonid.

Avaldame siirast toetust kultuuriministrile tema plaanides seada treeneritasude tõstmine oluliseks prioriteediks juba 2023. aastal ja viia jätkuva ning järjekindla toetusstrateegiaga treenerite töötasu lähiaastatel Eesti keskmise palgani!

Alla kirjutanud olümpiavõitjad: Julia Beljajeva, Erki Nool, Kristina Šmigun-Vähi, Irina Embrich, Aavo Pikkuus, Jaan Talts, Gerd Kanter, Erika Salumäe, Svetlana Tširkova-Lozovaja, Erika Kirpu, Tiit Sokk, Jaak Uudmäe, Katrina Lehis, Ivar Stukolkin

Kultuuriminister Piret Hartman: treenerite palgatõus on riigieelarve läbirääkimistel prioriteet

«Meie treenerid kannavad endas laiemat ühiskondlikku rolli, aitavad kasvatada noortes spordiarmastust ja panevad neid rohkem liikuma. Pädevate treenerite olemasolu, nende oskuste pidev täiendamine ning süsteemne juurdekasv on eeldus, et Eesti inimesed, eelkõige lapsed ja noored ohutult spordiksid ja liiguksid.

Treeneriameti väärtustamise oluline osa on väärilise sissetuleku tagamine. Riiklik ja ka kohalike omavalitsuste toetus on viimaste aastatega treenerite tasustamist märgatavalt parandanud – seitsme aastaga on treenerite vähim tasu peaaegu kahekordistunud, 2015. aasta 582 eurolt 2022. aasta 1020 eurole. Samuti on tänu toetussüsteemile viimase üheksa aastaga pea neljakordistunud treeneritasudelt riigile aastas laekuv maksutulu - 3,47 miljonilt eurolt 13,4 miljoni euroni. Toetussüsteem on motiveerinud treenereid koolitusi läbima ja kutsetunnistusi taotlema ning aidanud tagada neile sotsiaalsed garantiid. Kuid kindlasti peavad treenerite palgad, nagu ka kultuuri- ja haridustöötajate palgadki, tõusma.

Kultuuriministeerium soovib lähiaastatel viia laste ja noortega töötavate kõrgema kutsetasemega treenerite miinimumpalga Eesti keskmise palga tasemele. Treenerite palgatõus on olnud ja on ka praegustel riigieelarve läbirääkimistel meie jaoks prioriteet.

Vääriliselt tasustatud ning pädevad kutsetunnistusega treenerid loovad liikumisrõõmu, aitavad vanuse- ja võimetekohaselt treenida, ennetada vigastusi ning vaimse tervise probleeme. Sport on ühtlasi oluline võimalus lõimumiseks, sest toob kokku erineva taustaga inimesed ning paneb pingutama ühise eesmärgi nimel.»

Märksõnad
Tagasi üles