R, 9.12.2022

Golfikuulsuse surmalend, mis on ülimalt sarnane Läänemerre kukkunud lennuki omaga

Karl Mihkel Eller
Golfikuulsuse surmalend, mis on ülimalt sarnane Läänemerre kukkunud lennuki omaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Payne Stewart 1989. aastal.
Payne Stewart 1989. aastal. Foto: @GolfDigest/Twitter

Läti territoriaalvetes Ventspilsi linna lähedal kukkus pühapäeva õhtul alla Austria lennuk Cessna, mis pidi maanduma Kölnis. Ülimalt sarnases tragöödias kaotas 1999. aastal elu USA golfilegend Payne Stewart, kelle eralennuk kukkus alla Lõuna-Dakota osariigis ühe küla lähistel.

Stewart oli 1999. aasta suvel suurepärases vormis. Juunis võitis ta teist korda US Openi ning sügisel triumfeeris koos USA koondisega Ryder Cupil. 25. oktoobril võttis ta eralennukiga suuna Houstonis toimunud aastalõputurniirile, kuid sihtkohta ei jõudnudki.

Teda kandnud teraslinnu kabiin polnud rõhu alla pandud, mistõttu surid kõik pardal viibinud hapnikuvaegusse. Lennuk lendas autopiloodi peal, kuni kütus sai otsa ning see kukkus põllu kohal alla. Payne oli hukkudes 42-aastane.

Sarnaselt Läänemerel alla kukkunud eralennukiga saatsid ka Stewarti lennumasinat hävituslennukid, sest piloot ei vastanud lennujuhtidele. Endise piloodi ja staažika lennunduseksperdi Rein Porro sõnul juhtub ikka, et tsiviillennukit saadetakse kontrollima sõjalennukid.

Mullu mais kaaperdas Valgevene Ateenast Vilniusesse teel olnud Ryanairi reisilennuki hävitajate MiG-29 abil. Porro meenutas toona 1999. aasta juhtumit Learjetiga – Ameerika lennukiga, mille pardal viibis kuue inimese seas ka golfilegend Stewart.

«Kui piloodid enam ei vastanud, siis saadeti hävitajad vaatama, mis seal juhtus. Hävitaja saatis niikaua, kuni lennuk alla kukkus, ja edastas maa peale, mis seal toimub. Konditsioneerisüsteem oli üles öelnud ning kõik olid ära lämbunud,» ütles Porro.

Nädalavahetusel Ventspilsi lähistel nelja inimesega pardal alla kukkunud Cessnalgi kahtlustatakse rõhuprobleeme. Õhusõiduki lähedale lendasid Taani ja Saksa hävituslennukid, kes kokpitis kedagi ei näinud. Lennuk pidi esialgse plaani järgi maanduma Kölnis, kuid ei teinud seda ja liikus edasi põhja poole, esmalt Taani ja seejärel Rootsi suunas.

Lennuekspertide hinnangul võisid lennukis viibijad rõhulanguse tagajärjel minestada. Lend jätkus arvatavalt autopiloodiga kuni allakukkumiseni. Lõpuks kukkus lennuk – ilmselt kütuse lõppedes – Läti ranniku juures Ventspilsi linna lähedal alla.

Märksõnad
Tagasi üles