Veerandsada aastat Tartu Rattamaratoni – mis on selle rahvasõidu fenomen?

Tartu Rattamaraton. Foto: Ardo Säks

Tartu Rattamaraton pani 1998. aastal alguse maastikurattasõidu buumile. Veerandsada aastat hiljem sõidavad tuhanded rattasõbrad taas Otepäält Elvasse, et hoida au sees vanu traditsioone ning luua uusi. Mis on see miski, mis toob rattureid 25 aastat järjepanu samale üritusele?

Rääkides Tartu Rattamaratonist, ei saa üle ega ümber mehest, kes on seda rahvasõitu korraldanud juba 23 aastat. Indrek Kelk, Klubi Tartu Maratoni ürituste eestvedaja, heidab valgust rattamaratoni minevikule, olevikule ja tulevikule.

Millised on sinu mälestused esimesest Rattamaratonist?

Töötasin Rattamaratoni algusaastal Tallinnas ja miskipärast läks see esimene aasta minust mööda. Küll aga osalesin ise, veel laenatud rattaga, 1999. aastal ja mäletan, et olin hullult sillas ja mul läks väga hästi – sain koha 20 alguses. Klubi Tartu Maratoni asusin tööle kolm nädalat pärast oma esimest rattamaratoni ning sellest alates piirdusid ka edasised osalemised teatemaratonidega, kuid mitte enam põhisõitudega.

Esimese rattamaratoni initsiaatorid olid Tartu Rattaralli ja Rattamaratoni projektijuht Rein Lepik ja tollane Klubi Tartu Maratoni suur juht Alar Arukuusk, samuti Peip Reedi ja Rein Kamarik – need mehed olid tolle aja tuumik.

Idee korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil tekkis meestel Norras toimuva Birkebeinerrittet' eeskujul. Põhidistantsideks otsustati 63 ja 31 km – need tundusid olevat rajad, mis on jõukohased igale tervele ja aktiivsele inimesele. Enne esimest Tartu Rattamaratoni olid paljud asjatundjad pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Kolme-nelja aastaga jõudis üritus 3000 osalejani, mis oli tollal ja on ka praegu maailma mastaabis väga suur arv. Järgnevate aastate kiire areng viis Tartu Rattamaratoni osalejate arvu juba samale tasemele Tartu Maratoniga. Rattamaraton alustas 1998. aastal 1264 osavõtjaga, kuid aasta-aastalt on osalejate arvud kasvanud ning 5000 ratturi piir ületati 2008. aastal. Tartu Rattamaratoni osalejate üldrekord tehti 2015. aastal, kui kõikidel programmilistel sõitudel osales kokku 8577 rattasõpra. Vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi.

Mida on nende aastate jooksul siis tehtud, et Rattamaraton nii menukaks on osutunud?

Ju see näitab, et midagi on ikka õigesti tehtud. Suuresti kuni koroona perioodini on kõik ülesmäge läinud. Ju oleme Eesti rattaharrastajate kõige laiemale seltskonnale suutnud meelepärane olla. Aastate jooksul on muutusi pigem vähe olnud ja nendest üski pole olnud väga suur ja kardinaalne. Kuid raja pikenemine 60 km pealt 90 km peale oli senise ajaloo kõige suurem muutus. See oli harrastajaskonna arengu loogiline jätk, sest osalejate tase ja lai kandepind läks lihtsalt nii heaks juba, et 60 km sellistel suhteliselt kergelt läbitavatel kruusa ja metsateedel polnud enam väljakutse, mis oleks inimesi inspireerinud. Kui distantsi pikendati, hakkas ka osalejaskond kasvama, mis näitab, et otsus oli põhjendatud ja osaleja ootustele igati vastav.

Eks need viimaste aastate väikesed täiendused, kasvõi 21 km distantsi lisandumine, on olnud antud ajahetkes õiged otsused. Me ei ole väga suurelt põlve lasknud Rattamaratoniga kogu selle 25 aasta jooksul. Oleme võibolla veidi konservatiivsed ja ettevaatlikud olnud, aga tänu sellele oleme suutnud ka suuremaid ämbreid vältida.

Mis on siis ikkagi Tartu Rattamaratoni fenomen?

Elu on toonud endaga kaasa igasuguseid uusi arenguid – rattad on muutunud, 26-tollistest maastikuratastest on ammu loobutud, enamik sõidab 29-tollistega. Lisaks on tulnud cyclocross'i ja gravel-tüüpi rattad ja kõik muu. Tartu rattamaratoni võlu ja fenomen ongi just eelkõige see, et ta ei sea piire mitte ühegi jalgrattaga osalemiseks. Loomulikult on vastavalt ilmale ja rattatüübile ühega kiirem, kergem, mugavam, kuid kui väga tahtmist täis oled, võid ka 3-rattalisega läbi sõita ja saab ka hakkama. Rattamaraton on tõeliselt suur ja hea rattasõit ja selle pärast tema populaarsus ka rahva seas nii suur on.

Küll aga toob tänavune 25. Tartu Rattamaraton distantsi pikenemise kõrvale teise väga suure ja olulise muutuse Rattamaratoni ajaloos – lainestardid. Lainestardid annavad osalejale esmakordselt võimaluse ise omale stardikoridoris koht valida vastavalt eeldatavale sõidukiirusele. See on tegelikult põhimõtteline muutus juba. Seni ikkagi oldi hästi fokusseeritud võistluslikkusele, paremad ees ja nõrgemad natuke tagapool ning see võitluslikkus, et kes kus ikkagi startida saab. Lisaks oli eelmise sõidu tulemus äärmiselt oluline eeloleva sõidu stardikoha määramisel jne. Kogu mäng käis ikkagi üha parema ja parema tulemuse ümber. Nüüd on maailm natukene muutunud, väärtushinnangud on muutunud teistsuguseks ja selline võistluslikkus ja võitluslikkus on hakanud tasapisi tagaplaanile jääma. Stressivabam, pingevabam, lõbusam, mõnusam ja muretum rattamaraton on see, mida tulevik peaks meile tooma.

Kas on ka lootust, et osalejate arv ületab veel 5000 piiri?

Kuna see 5000 pealt kukkumine siia 3500 peale on väga selgelt jäänud ühte ajajärku, mis on koroonakriisi ajajärk, siis me ei saa tõenäoliselt teha järeldust, et see nii drastiline osalejate arvu muutus on tingitud osalejate küllastumisest traditsiooniliselt Tartu Rattamaratonilt ja neid köida see ning seepärast pole tulnud. Ilmselgelt need põhjused on rattamaratoni välised, need on seotud terviseriskidega, majanduslike küsimustega. Ma arvan, et kui me saaks küsitleda ca 1500 osalejat, kes meil eelmisel aastal vähem võrreldes 2019. aastaga oli, siis 95 protsenti nendest ei tooks põhjust, et Tartu Rattamaraton on jama, igav või nüri või et mind enam ei huvita see. Neil tõenäoliselt kõigil on mingisugused muud põhjused.

Kindlasti ootame ja loodame, et ellukutsutavad muutused on ikkagi igati rattamaratoni käekäiku uutes oludes toetavad ja tasapisi jätkub ka sellel aastal osalejanumbrite taastumine ja miks mitte sinna 5000 ligi. Aga kõige rohkem loodame uutest muudatustest seda, et Rattamaratonile ikkagi leiavad tee ka need ratturid, kes siis mingitel põhjustel seni ei ole julgenud või tahtnud osaleda just selle liigse võistluslikkuse pärast ning pori, higi ja valu kartes.

Hawaii Expressi 25. Tartu Rattamaraton stardib tänavu 18. septembril Otepäält Tehvandi staadionilt. Valikus 89, 40 ja 21 km. Lastesõidud toimuvad päev varem, 17. septembril, Tähtvere spordipargis. Nii täiskasvanutel kui ka lastel on võimalik osaleda virtuaalselt 9.09–25.09.

Soodushinnaga registreerimine Rattamaratonile kestab 12. septembrini.