KOLUMN Olümpiavõitja Jüri Tarmak – mees ajast ees

Copy
Jüri Tarmak ründab maailmarekordilist kõrgus 2.30.
Jüri Tarmak ründab maailmarekordilist kõrgus 2.30. Foto: Erakogu

10. septembril 1972 krooniti Eesti mees olümpiavõitjaks kõrgushüppes. Meie kergejõustik saab oma esimese olümpiakulla. Pärjatuks osutub tänavu manalateele läinud Jüri Tarmak.

Tema võit ja kuldmedal jäid Eesti inimestele esialgu natuke kaugeks. Tarmak oli siis rohkem nagu Leningradi mees.

Aastad läksid ja Eesti sai vabaks ning meie sporditipud kolisid kodumaale, nii ka Tarmak. Aga ikka ja jälle oli ta varjus, tegeles pühendunult alpinismi ja orienteerumisega. Kergejõustikuelus ta väga ei osalenud ega sõna meedias võtnud. Hea, et vähemalt oli temast portreefilm «Tavaline hooaeg».

Kõik muutus aastal 2008. Tartus toimus üks treenerite rahvusvaheline konverents ning Tarmak oli esinejate hulgas. Tagasihoidlikust ja isegi vaiksest ning omaette hoidvast inimesest sai enesekindel ning praktikas järeleproovitud teadmiste väljaütleja.

Ja millise energia ning sisemise veendumusega Tarmak seda kõike tegi! Peast, kasutamata ühtegi abivahendit, ladus ta saalile ette üha uusi ja uusi tippspordis läbilöömiseks vajalikke põhimõtteid ja lahendusi. Jõudsin vaevu ennast kuulamise ja kirjutamise vahel jagada. Ja siis sai see esitlus samamoodi läbi kui oli alanud: kindlas kõneviisis ja konkreetse lausega. Lugesin neid Tarmaku mõtteid iga aasta mitu korda üle ja püüdsin neid endale rohkem arusaadavaks teha.

Olümpiavõitja Jüri Tarmaku elu oli teekond, kus käis pidev otsimine, enese proovilepanemine ning uutesse kõrgustesse pürgimine.
Olümpiavõitja Jüri Tarmaku elu oli teekond, kus käis pidev otsimine, enese proovilepanemine ning uutesse kõrgustesse pürgimine. Foto: Erakogu

Tundus, et midagi nagu tahaks veel juurde. Oli teada, et Tarmakuga on suhteliselt keeruline kontakti saada ja veel keerulisem kokku saada. Mõned aastad hiljem võtsin julguse kokku, sain kontakti ja kohtumise. Ja neid kohtumisi oli veel mitmed korrad, kuniks leppisime kokku, et paneks midagi siis pikemalt ja põhjalikumalt kirja.

Enne koroonapandeemia tulekut saimegi Tartus tema tütre majas kokku. Eelneva päeva olin põhjalikult ettevalmistanud teemad, millest tahaks kindlasti rääkida. Vestlus oli pikk ja põhjalik. Kergejõustikutreener küsis ja kergejõustiku olümpiavõitja rääkis. Miks, kuidas, kui palju, mis järjekorras, kus rõhuasetused jne. Läksime nii sügavale ja detailidesse, kui üldse sai minna. Ja vastu tuli väga palju. Jutuajamine kestis üle kolme tunni ja diktofon sai igaljuhul täis, mistõttu tuli lõpetuseks paberit kasutada. Hiljem kodus korduvalt vestlust ülekuulatus tuli ikka ja jälle pähe ainult üks lause – mees ajast ees.

Toon välja suure meistri sõnumi sportlastele ja nende treeneritele, kes tahavad täna kõrgusi vallutada:

  • Arengu alus on muutus;
  • Naudi seda, mida teed ja otsi, otsi, otsi;
  • Leida igale sportlase see OMA ja kasutades ära selle OMA eripära;
  • Esimese treeneri tähtsus on määrav tulevase tippatleedi vormimisel. Seal tehtud vigu hiljem ei paranda. Vältida arengu sundimist. Tegi väga suure kummardus oma esimesele treenerile Viktor Vaiksaarele;
  • Harjutuste tegemisel peab iga hetk olema maksimaalne keskendatus. Kui sul hakkab keskendumine äraminema siis lisa raskusastet. Näiteks lisa kilogramme kangile või kõrgust latile;
  • Mida kõrgemal tasemel on sportlane, seda spetsiifilisemaks läheb tema treening, seda suurem kaal on täpsetel rõhuasetustel võrreldes üldise suure füüsilise võimekuse tõstmisega. Tehtud töö peab jõudma õigesse kohta;
  • Tasakaal kiiruse ja jõu vahel. Pead tunnetama nullpunkti, kus pead tegema kiirust ja siis jälle jõudu, et nad teineteist positiivselt edasi arendaks ja mõjutaks;
  • Sportlane peab tunnetama, kes on parim treener temale ja natuke ka jälgima, kas ka treener areneb ja kas ta tahab ka teda arendada. Treenerit tuleb usaldada ja talle peab jääma viimane sõna;
  • Teadlikkus sisse koordineeritud eelnevate treeningutega. Mõte ei tohi enam segada. Kõik toimub automaatselt, lõdvestunult;
  • Külasta kunstimuuseume ja sümfoonilise muusika kontserte. Võta vanadelt meistritelt sinna teostesse salvestatud energiat.

Ja kui lõpetuseks veel lisada põhjalikud ja argumenteeritud rõhuasetused ning sportlase arendamisprotsessi sissetoodud dialektika seadustest tulenev, siis saad aru, et kui Jüri Tarmak on oma maise tee lõpetanud, võid suure austusega öelda ainult järgmist: puhka rahus, mees ajast ees.

Tagasi üles