Marit Bjørgen enda tippaja musklitest: olen teinud palju kummalisi asju

2010. aasta Vancouveri olümpia 10 km klassikasõidu esikolmik. Vasakult Kristina Šmigun-Vähi (hõbe), Charlotte Kalla (kuld) ja Marit Bjørgen (pronks). Foto: Matthias Schrader/AP/Scanpix

Pikalt naiste murdmaasuusatamist valitsenud Marit Bjørgen meenutas ajalehele Dagbladet antud intervjuus enda sportlaskarjääri säravamaid aegu.

Võimsa norralanna puhul räägiti sageli tema lihaselistest kätest. Bjørgen tunnistab, et kõigi kommentaaridega polnud lihtne toime tulla.

«Paljud keskendusid vaid mu musklitele. Samas tuli mul sellega leppida,» jutustas 18 MM-tiitlit ja 8 olümpiakullaga suusakarjääri lõpetanud Bjørgen.

Hiljuti ilmunud elulooraamatus selgus, et vahemikus 2000.–2018. aastani harjutas ta 14 300 tundi. See teeb aasta peale keskmiselt 794 tundi treeninguid.

«Olen teinud karjääri jooksul palju kummalisi asju,» naeris Bjørgen, kui Dagbladeti ajakirjanik näitas talle fotot tema enda musklitest. «Palju räägitakse mu kätest. Aga kogu mu keha oli edu aluseks.»

Üliedukas ekssportlane avas tausta ka veidi täpsemalt. Näiteks loobus Bjørgen ühel hetkel täielikult õunade söömisest, sest «need täitsid kõhtu, ent ei andnud energiat». Norralanna tunnistas, et temast sai «süsivesikute masin», sest sealt tuli jõud treenimiseks.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Marit Bjørgen (@bjorgenmarit)