L, 10.12.2022

PUUST JA PUNASEKS ⟩ Millal on autorallis hea startida ees, millal taga?

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Millal on autorallis hea startida ees, millal taga?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uus-Meremaa ralli kruusateed on kõva põhjaga ja kuivades oludes lahtise pinnasega. Vesi seob aga lahtise kruusa kokku. Fotol Ott Tänak ja Martin Järveoja.
Uus-Meremaa ralli kruusateed on kõva põhjaga ja kuivades oludes lahtise pinnasega. Vesi seob aga lahtise kruusa kokku. Fotol Ott Tänak ja Martin Järveoja. Foto: Bastien Baudin/Hyundai Motorsport GmbH / Austral

Täna alanud Uus-Meremaa rallil võib selguda tänavune maailmameister. Kui reeglina oleks kruusal esimesena rajale minev üldliider Kalle Rovanperä täbaras olukorras, saab ilmataat seda muuta.

Autorallis räägitakse tihti stardipositsiooni olulisusest. Teema tuli taas teravalt päevakorda sel nädalalõpul, sest mängus on MM-tiitel. Mõistagi tuleb sõitjatel rajal ise mees olla, ent tihedas konkurentsis loevad detailid.

Postimees palus appi rallieksperdi Margus Muraka, et teha selgeks: millistel tingimustel on hea startida eest, millal tagant?

Vihm võib anda esimesele eelise

Alustame käimasolevast Uus-Meremaa etapist. Lõviosa võistlusest peetakse laiadel kruusateedel, mille põhi on tugev, ent pealispind üsna lahtine. Prognooside kohaselt peaks maakera kuklapoolel sadama peaaegu kogu nädalavahetuse.

«Kruusarallidel on esimesel autol puhastajaroll,» sõnastab Murakas lihtsa ja loogilise rusikareegli.

Vihma korral muutub see roll aga oluliselt väiksemaks või kaob sootuks. Miks? Sest vesi seob kruusa ja tee pole enam nõnda libe. «Saju jätkudes muutuvad olud üha halvemaks, tagumised peavad sõitma kehvemates tingimustes,» selgitab Murakas.

Margus Murakas.
Margus Murakas. Foto: Madis Veltman

Täpselt on raske hinnata, kui palju peaks sadama, et esimesel täispikal päeval Ott Tänaku ees startiv Rovanperä saaks reaalselt eelise. Ent ka juba väiksem rajaniiskus muudab soomlase elu kergemaks. Laupäeval pööratakse stardirivi vastavalt hetkeseisule ümber.

Kuigi kruusal sõites on efekt laias laastus igal pool ühesugune, siis raja põhja omadused erinevad.

«Meil Lõuna-Eestis on savi-liiva seguseid teelõike. Need muutuvad ka väikese vihma korral kiiresti hästi libedaks. Samas ka kuivavad kiiresti. Põhja-Eesti paepinnasel pole asi nii hull,» toob Murakas näite kodumaalt.

Uus-Meremaal on sõitjate sõnutsi pinnas tugev. See tähendab, et ka väga tugeva saju korral ei tohiks tekkida roopaid, nagu näiteks Keenias. Tingimused muutuks, ent mitte drastiliselt.

Rovanperäl säilib turvaline puhver

Isegi kui Rovanperä nüüd MM-tiitlit – Tänakust tuleks teenida vähemalt kaheksa punkti enam – ei kindlusta, püsivad hooaja lõpus trumbid kindlalt tema käes. Viimased kaks etappi, Kataloonias ja Jaapanis sõidetakse asfaldil, kus esimene stardipositsioon annab selge eelise.

Kalle Rovanperä edestab Ott Tänaku 53 punktiga. Laual on veel maksimaalselt 90 silma.
Kalle Rovanperä edestab Ott Tänaku 53 punktiga. Laual on veel maksimaalselt 90 silma. Foto: Nikos Katikis/Dppi/Scanpix

Põhjus lihtne – kõval kattel pole vaja midagi puhastada, tee on sile. Kohati isegi üritatakse sodi rajale tuua.

«Kui on võimalik kurvi lõigata, siis seda ka tehakse. Ja tehakse sihilikult, et taganttulijatel oleks teel rohkem kruusa ehk vähem pidamist. Vihma korral läheb mudane tee veel libedamaks,» avaldab Murakas valemi.

Kõige keerulisem on ilmselt stardikohta hinnata lumel ja jääl. Väga palju sõltub temperatuurist.

«Talverallisid sõidetakse sootuks teiste rehvidega. Ideaalsetes jääoludes, temperatuur kümne külmakraadi ringis, võivad kiirused minna suuremaks, kui suvel sama katsest kruusarehviga sõites,» viitab Murakas naastrehvidele.

MM-sarja pikima ajalooga talverallil Rootsis kehtib n-ö tavatingimustes sarnane loogika kruusaga – esimene mees täidab lahtise lumega rajapuhastaja rolli. Sula või ekstreemne külm lööb aga kaardid sassi.

«Näiteks -25 kraadiga sõites muutub jää nii tugevaks, et naast ei lähe enam jää sisse. Sõidad nagu klassi peal, ei teki naastu pidamist,» arutleb Murakas. «Samas sula, pehme või vedel jää, ei paku samuti naastule head pidamist.»

Kogenud rallisõitja sõnutsi sõltubki talvistel teedel väga palju konkreetselt hetke ilmast.

Märksõnad
Tagasi üles