R, 9.12.2022

Eesti sportlaste naudingujutud aitavad vabaneda tulemuse saavutamise survest

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Eesti sportlaste naudingujutud aitavad vabaneda tulemuse saavutamise survest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Anett Kontaveit on Eesti sportlastest tõenäoliselt number üks selle poolest, kui sageli on ta viimasel ajal enne võistlusi rääkinud, et läheb nautima.
Anett Kontaveit on Eesti sportlastest tõenäoliselt number üks selle poolest, kui sageli on ta viimasel ajal enne võistlusi rääkinud, et läheb nautima. Foto: Tairo Lutter
  • Eesti sportlased ihkavad naudingut.
  • Suurvõistlus ei paku mõnu, vaid tekitab pigem vastikust ja valu.
  • Madalad eesmärgid panevad rääkima muust kui ajast ja kohast.

Mullu suve lõpul USAs Clevelandis WTA turniiril tundis Anett Kontaveit enda sõnul väljakul olemisest naudingut. Lõppeks oli ta võitnud seal kõik neli mängu ja jõudnud finaali, kus vastaseks Irina Begu Rumeeniast.

«Otsest pinget ei ole,» ütles Kontaveit enne otsustavat kohtumist. «Loodan, et olen võimeline seda mängu nautima.»

Kontaveit võitis 7:6, 6:4.

Kontaveit on Eesti sportlastest tõenäoliselt number üks selle poolest, kui sageli on ta viimasel ajal enne võistlusi rääkinud, et läheb nautima (vt infokast). Et niisugune suhtumine võib edu tuua, viitab tõsiasi, et mullu kerkis ta naistennisistide maailma edetabelis esikümnesse ja tänavu lausa teisele kohale. (Kontaveidi ema ütles Postimehele, et Anett viibib kuni novembri lõpuni võistlustel ja tal ei ole võimalik seost võistluse nautimise ja tulemuste vahel kommenteerida.)

Karmen Bruus
Karmen Bruus Foto: Mihkel Maripuu

Teine Eesti edukas sportlane, kes rääkinud palju võistluse nautimisest, on 17-aastane kõrgushüppaja Karmen Bruus. Suvisel kergejõustiku MMil USAs Eugene’is ütles ta päev enne oma etteastet: «Soovin nautida võistlust ja tunda rõõmu, et saan võistelda maailma tippudega samal platsil.» Tulemuseks kõiki üllatanud 7. koht Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust kordava 1.96ga.

Eesti sportlaste suured võidud on tulnud enamasti siiski teistsuguse suhtumisega kui nautides. Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool läks enda sõnul alati võistlema eesmärgiga, et konkurente võita – mis küll alati ei õnnestunud, möönab ta. «Naudid siis, kui võidad,» lausub Nool. «Aga kui täiskasvanud mees ütleb, et läheb võistlust nautima, siis mingu parem kinno.»

Naudid siis, kui võidad. Aga kui täiskasvanud mees ütleb, et läheb võistlust nautima, siis mingu parem kinno.

Olümpiavõitja Erki Nool.

Suusatamise kahekordsele olümpiavõitjale Kristina Šmigun-Vähile ei meenu oma karjäärist ainsatki tähtsat jõuproovi, mida ta oleks nautinud. «Kui olin üliheas vormis, keha allus pea käskudele, oli see hea tunne, aga see ei olnud nauding – see oli pingutus ja valu,» meenutab ta. «Isegi kui mõnel MK-etapil teistel eest ära sõitsin, oli see pingutus, mitte meelakkumine.»

Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel tosin medalit võitnud sõudja Allar Raja tunnistab, et pjedestaalile jõudmine on üüratult raske. «See on nii fucking ebamugav, vastik, sul on iiveldus peal,» kirjeldab ta. Sõudmise 2000-meetrisel distantsil saab sportlaste keeles esimese litri sageli juba 200–300 meetri järel, kuid ülikeeruline kaheminutiline tsükkel algab võistluse teisest poolest, misjärel – kui üldse veel elus oled, sõnab Raja – tuleb viimasel minutil pressida nii, et lõpuks jõudu ja energiat üldse üle ei jää.

Allar Raja (vasakul) turgutamas Kaspar Taimsood (keskel).
Allar Raja (vasakul) turgutamas Kaspar Taimsood (keskel). Foto: Tairo Lutter

Kummatigi pole Eestis vähe neid, kes räägivad, et lähevad võistlust nautima. Eks see tule ka alade erinevusest: näiteks kõrgushüpe nõuab hetkelist plahvatust, maratonijooks aga rohkem kui kahetunnist kannatust. Teiseks, erinevad on ka sportlaste eesmärgid: kui ühed, nagu Nool ja Šmigun-Vähi, läksid alati võitma või vähemalt medalit püüdma, siis teised on rahul ja suure eesmärgi täitnud juba sellega, et üldse olümpiale pääsesid.

Ja tagatipuks, nagu tõdeb kogenud spordipsühholoog Aave Hannus, valitseb võistluse nautimise mõiste ümber semantiline segadus.

Üks vastikus teise otsa

Nädala eest Tartu linnamaratoni rajarekordiga 2:26.17 võitnud Roman Fosti oli jalalihaste kinnituskohtade valudest hoolimata nautinud toda jooksu enda sõnul seni, kui lõpuni jäi 7 kilomeetrit. Siis läksid jalad nii puiseks, et tuli üksnes kannatada.

Hoopis teine lugu on tiitlivõistlustega, kus tuleb joosta võimete piiril. Seal ei ole naudingut, tunnistab Fosti. Ta meenutab, kuidas Rio olümpial läksid lihased nii krampi, et viimased poolteist kilomeetrit tuli läbida sirgete jalgadega nagu suusataja; kuidas aasta enne seda Pekingi MMil suutis ta saada 20. koha, aga mingit mõnutunnet polnud, sest võistlus toimus justkui Türgi saunas; kuidas omakorda aasta varem Zürichi EMil oli neljandik distantsist ilgelt raske ja viimane neljandik kannatamine; kuidas aasta pärast Riot Londoni MMil ei püsinud vedelik viimasel kolmandikul maratonist enam sees ning kogu kogemus oli elu jäledaim; kuidas mullu Tokyo olümpial, kus füüsiline seisund polnud kõige parem, hakkas kannatamine juba esimese distantsikolmandiku järel.

Roman Fosti augustis kergejõustiku EMil.
Roman Fosti augustis kergejõustiku EMil. Foto: Mihkel Maripuu

Ainsa meeldiva mälestuse jättis Fostile kolme aasta tagune Doha MM, kus tal õnnestus jooksu edukalt kontrollida, nii et läbis mõlemad distantsipooled enam-vähem võrdse ajaga. «Muidugi sa ei naudi, kui on 30 kraadi,» lausub ta aga. Liiati hakkas viimasel kahel kilomeetril kõht streikima. «Jooksin end ribadeks,» tunnistab Fosti.

Fosti kogemused näitavad ühelt poolt, et pikka pingutust nõudvatel aladel on nauding tavaliselt välistatud, ent teisalt tõstatavad küsimuse: miks siis paljud ikkagi tipptasemel sporti teevad, kui sport neile valu ja kannatust tekitab?

Järelikult peavad nad midagi ka nautima, sest nagu sõnab 39-aastane sõudja Raja: «Sa ei saa teha pikalt tippsporti, kui see on rõve ja raske.»

Asi on selles, mida naudingu all silmas pidada.

Hirm kriitika ees

Raja pakub, et osa sportlaste jutt nautimisest tuleneb sellest, et nad kardavad tulemuse eest vastutust võtta, kuna pelgavad, mis hinnangu annab nende võistlusele pärast ajakirjandus. Ta on seda isegi kogenud, kui eelsõidu kehva esituse järel on soovitatud vaat et oksa tõmmata. «Ja edaspidi hakkadki kartma, kui sul pole paksu nahka nagu mul,» lisab ta.

Teine nautimisjuttude põhjus võib kõrgushüppaja Bruusi treeneri Mehis Viru tähelepanekuil tulla sellest, et Eestis on vähe sportlasi, kes püüdlevad tiitlivõistlustel medali poole. Paljudele on kordaminek ainuüksi see, kui nad pääsevad suurele areenile. Bruusi eristab enamikust Viru sõnul see, et talle pakub naudingut maailma tugevamate vastu võistlemine, mis innustab teda andma endast parima.

Kümneaastase kogemusega spordipsühholoogia ekspert Kristel Kiens on täheldanud, et lisaks tulemuste jahtimisele on viimasel ajal tulnud spordis sagedamini jutuks ka muud tegurid, sh nauditava kogemuse saamine. Ilmselt on nii mitugi sportlast saanud aru, arutleb ta, et ainult tulemusele mõtlemine tekitab pigem pingeid ning edukat esinemist soodustab rohkem, kui keskenduda hoopis sellele, mis aitab võistlust paremini nautida.

Eesti parim meesujuja Kregor Zirk rääkis enne Tokyo olümpiat, et konkreetsele ajale või kohale keskendumine pole temale varem edu toonud, mistõttu ta läheb olümpiale nautima melu ning loodab, et kõige parema tulemuse tagab pingevaba osalemine. Nüüd nimetab ta seda seisundit lõdvestunud mindset’iks ehk vaimseks häälestuseks.

Aga see ei tähenda, et ta ei lähe võistlustele maksimaalselt pingutama. Läheb küll, kusjuures selles pingutuses, tunnistab Zirk, pole midagi toredat või nauditavat. Näiteks kui ta alustab kiirelt, siis on distantsi lõpuosa tema sõnul väga rõve, sest keha on laktaati täis.

Naudingu või vähemasti vaimse rahulolu saab Zirk enda kinnitusel sellest, kui on heas vormis, ujub taktikaliselt targalt ning suudab edestada maailma tippe. Aga konkreetsele ajale ei taha ta enne starti mõelda, sest ka maailmarekordit ületades võib jääda neljandaks. Nii lausubki ta: «Ma pean olema õnnelik ja nautima, fun peab olema. Kui need puuduvad, lõpetaksin spordi ära.»

Kregor Zirk mullu juulis Tokyo olümpiabasseinis.
Kregor Zirk mullu juulis Tokyo olümpiabasseinis. Foto: Tairo Lutter

Kurtmised raskuse üle

Spordipsühholoog Hannus soostub, et võistluste nautimisest rääkides võivad sportlased maandada tulemuse saavutamisega kaasnevat pinget, kuid enamasti tähendab see siiski keskendumist, pingutamist ja oma võimete realiseerimist, mitte lõdva randmega tšillimist. «See pole ju nauding, kui pärast võistlust palju [jõudu] sisse jääb,» sõnab ta. «Nauditakse ikkagi kontrolli tunnet, et su jõud käib olukorrast üle.»

Igatahes ei ole spordis nauding sama, mida tunneb inimene diivanil, ütleb spordipsühholoogia ekspert Kiens. Tema sõnul pole võitlustel saadav nauding füüsiline, vaid ennekõike psühholoogiline. «Sportlane naudib seda, et saab hakkama millegagi, mis on väga raske, ja ületab ennast,» lausub ta, lisades: «Nauditav kogemus ei ole see, kui on lihtne, vaid see, kui on raske ja saad raskusega hakkama.»

Enamgi veel: kui sportlane tunneb võistlusel füüsilist mugavust, rääkimata naudingust, on ta Kiensi väitel vales kohas või valel jõuproovil, sest võistlus on selline katsumus, mis peab viima mugavustsoonist välja.

Sportlasena tuleb õppida valu taluma. Sa ei arene, kui sul on kogu aeg nauding ja mõnu.

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi.

Ja mugavustsoonist välja ei pea viima ainult võistlus, vaid ka treening, ütleb Šmigun-Vähi. Ta on kuulnud noori sportlasi kurtmas selle üle, kui trennis läheb raskeks, ega pea seda kohaseks, kui eesmärk on midagigi saavutada. «Sportlasena tuleb õppida valu taluma,» väidab ta. «Sa ei arene, kui sul on kogu aeg nauding ja mõnu.»

See ei tähenda, nagu poleks Šmigun-Vähi oma suusakarjääri jooksul eales naudingut tundnud. Tal on tänini meeles hooajaeelsed laagrid Austrias, kuhu läks enda sõnul õudustundega. «See oli megaraske!» mäletab ta senini. Kuus päeva tuli rängalt rassida, alles seejärel sai vaba päeva. Siis võttis Šmigun-Vähi võileivad kaasa ja läks mägedesse matkama. See oli talle nauding.

Naudingu väärtustajaid

Tennisist Anett Kontaveit augustis USA lahtistel meistrivõistlustel enne mängu Serena Williamsiga:

«Ma lihtsalt naudin ja mängin nii hästi, kui saan.»

Mullu septembris pärast Ostrava turniiri võitmist:

«Kõige suurem asi on see, et olen hakanud ka keerulisi momente nautima. /--/ Ei mäleta, et oleks juba mõnda aega tennist nii palju nautinud.»

Mullu pärast WTA aastalõputurniiri võidukat poolfinaali:

«Üritasin mõelda, et kui see on mu viimane mäng, siis ma naudin seda täiega.»

Ujuja Kregor Zirk enne Tokyo olümpiat:

«Pigem lähen melu nautima ja lihtsalt pingevabalt proovin starti minna ja siis vast tulebki kõige parem tulemus.»

Kümnevõistleja Johannes Erm mais enne USA üliõpilaste kagukonverentsi meistrivõistlusi:

«Lähen võistlust nautima ja kui tekib võimalus, siis MMi normi ka püüdma.»

Mullu enne Tokyo olümpiavõistlust:

«Ma ei pannud endale suuri eesmärke, [peaasi] et saaksin võistlust nautida.»

Kõrgushüppaja Karmen Bruus juulis pärast kergejõustiku MMil USAs Eugene’is isikliku rekordiga 1.96 saadud 7. kohta:

«Nautisin sajaga, mida tegin ja andsin endast parima ja sellest piisas täiesti!»

Pärast augustis Kolumbias Calis U20 MMil kuldmedali võitmist:

«Treener ei pannud mingit pinget peale, et nüüd pean minema medali järele, [ütles] just, et läheksin nautima ja endast parimat andma.»

Eesti võrkpallimeeskonna peatreener Fabio Soli augustis enne kohtumist Belgiaga:

«Kuigi peame olema kannatlikud, tahan näha, et mängijad ka naudivad, mitte ei tee justkui sunnitööd.»

Mitmevõistleja Hans-Christian Hausenberg märtsis enne Belgradi sise-MMi seitsmevõistlust:

«Tahan läbi teha, nautida ja märgi maha panna.»

Kõrgushüppaja Lilian Turban mullu juulis Tallinnas enne U23 EMi:

«Ma arvan, et lähengi eelkõige võistlust nautima ja mul on väga-väga hea meel, et saab kodupubliku ees võistelda.»

Mitmevõistleja Risto Lillemets 2019. aasta veebruaris pärast seitsmevõistluses isikliku rekordiga U23-vanuseklassi meistriks tulekut:

«Üldiselt oli põhieesmärk võistlust nautida ja see sai täidetud. U23-klassi tiitel oli kõrvaleesmärk.»

Märksõnad
Tagasi üles