Bussi enam ei pargita – julged naistreenerid muudavad Eesti jalgpalli mõtteviisi

Eesti koondise peatreenerid Anastassia Morkovkina (vasakul) ja Sirje Roops Balti turniiri võidukarikaga. Foto: Facebook/Eesti naiste jalgpall

Pärast NSV Liidu lagunemist on Eesti jalgpalli ehitatud sama kaua kui oma riiki – 31 aastat. Eestlastesse oleks nagu sisse kodeeritud, et oleme väikesed ja kehvakesed ning peame põhiliselt tegelema kaitsetööga, sageli ka päris bussi parkima. Ent esile on kerkinud treenereid, kes mitte ainult sõnades tahavad, vaid ka tegudes murravad seda mõtteviisi.

Üllatus-üllatus, aga käesolevas loos käib jutt õrnema soo esindajatest. Kuidas nad suudavad võistkonna endasse uskuma panna, kuidas saavad tulemuse kätte? Spordis otsustab väga palju psühholoogia, võrdsete vastaste puhul see enamasti määravaks saabki. Alljärgnevalt tulebki põhiliselt juttu vaimupoolest.

Eesti naiste koondise mängud muutusid eelmisel aastal kogenud soomlase Jarmo Matikaineni käe all mitte ainult tulemuste, vaid ka mängupildi mõttes üha nukramaks. Alaliit tajus muudatuste vajadust ning otsustas tänavuse aasta alguses nimetada ametisse korraga kaks peatreenerit: Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi. Esialgu aastaks.