R, 9.12.2022

212 cm pikkune blokikuningas oleks meelsasti lühem

Karl Juhkami
, reporter
212 cm pikkune blokikuningas oleks meelsasti lühem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Blokikuningas Mart Naaber näitamas oma valitsusala.
Blokikuningas Mart Naaber näitamas oma valitsusala. Foto: Margus Ansu

Kuigi pikkus on, kergelt liialdades, andnud Mart Naabrile elus kõik, tunnistab 212-sentimeetrine võrkpallur, et oleks meelsasti 20 cm lühem. «Jah, ma oleks nõus loobuma ka oma vasaku jala väiksest varbast,» kostab Naaber pärast põgusat mõtlemisaega provotseeriva küsimuse peale, ilmestamaks, kui tõsiselt ta seda mõtleb.

Nooruspõlves ujumise ja viievõistlusega tegelenud Naaber jõudis võrkpalli juurde kõigest nädal enne 18. sünnipäeva. Suunajaks Tartu Kivilinna kooli praktikale tulnud Viljar Sinimeri, kes istutas vibalikule noorsandile pähe prooviseemne.

Nõnda sattuski Naaber Oliver Lüütsepa juurde, kes tol hetkel «kõigest» 203-sentimeetrist kuju vaatas ning mõtles: väga loogiline ettevõtmine justkui pole, kuid proovime. Äkki hakkab seeme ikkagi idanema?

Võrkpall tõi töö ja armastuse

Ajaratast 12 aastat edasi kerides võib julgelt öelda, et hakkas! Naabril ei õnnestunud kanda kinnitada mitte ainult kohalikus meistriliigas, vaid lisaks on ta au ja uhkusega kandnud Eesti koondise särki ning pallinud kahel hooajal ka välismaal. Esmalt 2019/20 Soomes ning seejärel aastakese Hispaanias.

Lisaks ristusid just võrkpalli tõttu Naabri ja tema kihlatu Heldi – tema oli Bigbankis kunagi tantsutüdruk – teed, kellega nüüd ühiselt kaht tüdrukutirtsu kasvatatakse.

Niisiis veel kord: tänu pikkusele jõudis Naaber võrkpalli juurde, millest sai tema elukutse, ning tõi ellu ka armastuse. Aga miks siis keskblokeerija ikkagi meelsasti 20 cm lühem oleks? Sest nii paistaks ta vähem silma. «Mulle ei meeldi olla esipildis,» lausub ta tasasel toonil.

Tagasihoidlikkus või ujedus on tõepoolest omadussõnad, mis Naabrit hästi kirjeldavad. Kuid samamoodi sobiks tempomehe kohta öelda: ajab vaikselt oma asja. Sest kui mängus tulebki mõni hea blokk – ja neid on tänavu kogunenud juba 32, mis tõi Naabrile ühtlasi oktoobrikuu parima mängija tiitli –, pole see tema hinnangul kohe seljale patsutust ja head sõna väärt.

«Mis sellest mängu ajal ikka teha, mäng pole ju läbi,» kostab ta. «Pigem võib see platsil lõdvemaks muuta. Kui õnnestubki üks hea punkt tuua, siis kohe mängitakse otsa ka teine punkt. Kui järgmise palli blokki lööd... mängu sees ei tasuks kiita, kuid pärast mängu, kui võitsime, võib.»

Samasugune suhtumine saadab Naabrit ka väljaspool volleplatsi. «Elukaaslane on mul päris tihti öelnud, et see on väga tore, kuidas ma lastega tegelen. Minu vastus on olnud, et mis mõttes tore? See on mu kohustus, põhjus, miks lapse saime. Et koos asju jagada ja tegutseda. Pole nii, et selle pärast tuleks nüüd kedagi tänada või kiita,» leiab ta.

Ühesõnaga, Naaber tahaks lihtsalt oma asja ajada. Nii elus kui ka võrkpalliplatsil. Aga katsu sa siis seda teha, kui oled 212 cm pikk ja tagatipuks veel ka punapea. «See on jube pikkus,» toonitab ta veel kord.

Jalanõusid leidub, pükse ja ülikondi vähem

Ent reastagem siis plusse ja miinuseid. Mis on 212 cm juures halb? «Pea ära löömine,» kõlab sekundipealt vastus. Kõige sagedamini juhtub seda mõistagi ukseavast läbi minnes. «Kummardamise harjumus on mõistagi sees, kuid vahepeal juhtub, et jääd kellegagi rääkima ja...»

Jah, jälle pauk otsaette.

Aga mis on 212 cm juures hea? «Saab võrkpalli mängida,» kõlab Naabri järgmine nipsust antud vastus näitamaks, et tegelikult oskab ta oma kasvu hinnata küll.

Hea on veel see, et pikkusest hoolimata on Naabri jalanumber «kõigest» 48,5. Tavapoodide ülempiir on nimelt 49, mis võimaldab tal jalavarje ikkagi tavalisest kaubanduskeskusest osta. Pükstega on lugu veidi keerulisem, sest need kipuvad pikkusega koos ka laiemaks minema. «Teksapaar on mul muidugi olemas, kuid seda peab lihtsalt otsima.»

Ülikonda Naabril pole, mistõttu pole talle mõtet ka kikilipsu-ürituse kutset saata. «Sellele ma peaksin, jah, ära ütlema,» kostab ta, lisades, et smokingu rentimine ei tule eespool mainitud pikkuse-laiuse seose tõttu samuti kõne alla.

Samas kui mõned aastad tagasi tuli Naabril «Spordiaasta tähtede» galale minna, oli ta pintsakus ja ülikonnas ikkagi kohal. «See oli Alex Saaremaalt laenatud,» selgitab ta, «aga oli kitsas ning iga kord, kui maha istusin, siis kartsin, et tagant käib kärin läbi.»

Pilgud isapoolse vanaisa poole

Halvalt taas heale juttu tüürides, kui muidu on pahupidi löödud sõrmed võrkpallurite kutsehaigus, siis Naabri puhul see pigem nii pole. Nimelt on ta käed nõnda palju üle võrgu, et enamik pallid lendavad vastu rannet.

Mart Naaber (vasakul) koos Taavet Leppikuga, kes aastate eest ta pöidla murdis, vastaste teed sulgemas.
Mart Naaber (vasakul) koos Taavet Leppikuga, kes aastate eest ta pöidla murdis, vastaste teed sulgemas. Foto: Margus Ansu

Ja kuna erand kinnitavat reeglit, siis Taavet Leppik suutis 2018/19 hooajal ikkagi Naabri sõrme puruks virutada. «Sain bloki ette, olin rõõmus, kuid järgmine hetk vaatasin, et pöial oli viltu käe küljes,» meenutab Naaber, kelle sõnul ongi (tipp)sport olnud tema tervisehädade põhjus. Mitte siis pikkus, nagu esmapilgul võiks arvata.

Ent kuna pikkus tõi omakorda spordi juurde, siis, nõiaring. Kindlat «süüdlast» selles, et vanajumal talle nõnda palju sentimeetreid andis, Naaber välja tuua ei oska. Kuid ta kahtlustab: «Ilmselt isapoolne vanaisa, kes oli ka üle kahe meetri. Vanemad mul pikad pole, isa on nii 185, ema lühem.»

Kui aga Naabrilt uurida, mis saanuks temast, kui võrkpalliseeme poleks omal ajal idanema hakanud, kehitab ta õlgu. «Olen ka ise selle peale mõelnud, kuid ei oska öelda,» sõnab Balti liiga tänavuse hooaja parim blokimees lõpetuseks.

Kümnelapselise pere mured-rõõmud

Kas kümnelapselises perekonnas vanuselt seitsmes on hea olla, pole just küsimus, mida saaks kõigilt küsida. Mart Naabrilt aga saab, sest tal on koguni kaheksa venda ja üks õde.

Säärase suurpere suurim pluss on mõistagi mängukaaslaste olemasolu, miinus aga vaikuse puudumine. «Kui mängitakse, siis ikka karjud kaasa,» sõnab Annelinna neljatoalises korteris üles kasvanud Naaber ning lisab, et sellest tulenevalt vahetusid ka nende naabrid päris tihti. «Kui sul käib hommikust õhtuni kõrval müramine, siis ega see lihtne pole.»

Mõistet «oma tuba» sai Naaber esimest korda kasutada 2014/15. hooajal, kui saadeti Võru võrkpalliklubisse laenule. Ja mis seal salata, see oli 212 cm pikkuse tempomehe sõnul päris tore.

Märksõnad
Tagasi üles