R, 9.12.2022

Välistreenerita jäänud Karl Erik Nazarov püüab Eesti rekordit endise Eesti rekordimehe abiga

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Välistreenerita jäänud Karl Erik Nazarov püüab Eesti rekordit endise Eesti rekordimehe abiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
100 meetrit 10,39ga läbinud Karl Erik Nazarov piirdus EMil eeljooksuga. Kogu suvi andis sprinterile hea õppetunni.
100 meetrit 10,39ga läbinud Karl Erik Nazarov piirdus EMil eeljooksuga. Kogu suvi andis sprinterile hea õppetunni. Foto: Mihkel Maripuu

Kõik oli uus septembrikuus. Vähemalt sprinteri Karl Erik Nazarovi jaoks, kes valmistub sel sügisel taas uute juhendajate näpunäidete järgi.

Aasta tagasi samal ajal lendas ta Taani, et esimest korda harjutada koos kohaliku treeneri Mikkel Larseni grupiga. Varasemalt Liivi Eeriku käe all tippu pürginud Nazarov koges täiesti uut lähenemist – lisaks tugevatele sparringupartneritele käis töö oluliselt intensiivsemalt.

«Novembrist kuni jaanuarini tõus jooksukoormus. Tollal olin kohati šokiseisundis,» meenutab 23-aastane kergejõustiklane intervjuus Postimehele.

Muudatus kandis kiiresti vilja. Kaks päeva pärast 23. sünnipäeva, 19. märtsil teenis Nazarov 60 meetri jooksus Belgradi sise-MMil kõrge neljanda koha. Eeljooksus nihutas ta Eesti rekordi 6,55 peale, parandades varasemat tippmarki seitsme sajandikuga.

Hea tulemus tegi karuteene

Tallinnast pärit välejalast sai hetkega kodumaa sensatsioon. Nazarov andis kümneid intervjuusid, teda kutsuti erinevatesse saadetesse – rambivalguse tuli olla mitu nädalat. Samal ajal tiksus taustal küsimus: kuidas õnnestub kiirus realiseerida 100 meetri distantsil ehk «õiges sprindis» nagu on sportlane ise märkinud.

Välitingimustes jäi aga samm edasi põhimõtteliselt tegemata. Nazarov kärpis juuni keskel varasemast tippmargist 10,42 mõned sajandikud, ent 10,34 polnud kaugeltki loodetud lagi. Miinimumeesmärk oli alistada 2012. aastast Marek Niidule kuuluv Eesti rekord 10,19. Ebaõnnestumise taga peitus mitu põhjust.

«Kuna sise-MMi oli märtsi lõpus – üldiselt toimub kuu alguses –, jäi välihooaja ettevalmistuseks pisut vähe aega. Pärast MMi oli teatud mõttes šokk. Arvasin, et saan kohe pärast MMi trennidega alustada, aga neljas koht lõi kaardid sassi. Tervis ei vedanud nii hästi läbi. Aprillis oli tagasilööke,» kirjeldab Nazarov koos Larseniga hooaja järel tehtud analüüsi järeldusi.

Ta jätkab: «Juunis läksin võistlemisega natuke ahneks. Tuli pisut liiga palju üksteise otsa. Teatud hetkeks oli kumm lihtsalt töss.»

Tahtejõuline sportlane rassis mitmel rindel. Lisaks individuaalsetele tiitlivõistluste piletite jahtimisele tahtis ta augustikuisele EMile vedada Eesti 4x100 meetri teatekvarteti. See plaan läks luhta – lõpuks jäi Nazarov MMi ukse taha ning pääses EMilegi vaid tänu edetabeli punktidele. Münchenis piirdus ta ühe staadionisirge läbimise ehk eeljooksuga.

«Teatejooksu arvelt võinuks EMiks paremini valmistuda. Tulnuks võtta hetkeks paus, et teha üks oluline jooks. Tegelikult oli Eesti meistrivõistluste ja EMi vahel küllaltki pikk paus. Saanuks teha hea ettevalmistuse. Aga ei kasutanud võimalust ära. See jääb pikaks ajaks meelde,» tõdeb Nazarov, et sai korraliku õppetunni. «Kõigepealt tuleb oma distants ära õppida, siis vaadata mujale.»

Kuidas läheb kodustes tingimustes?

Vaatamata tagasihoidlikule suvel lootis ta jätkata sama juhendaja ja pundiga. Kui oli aga aeg hakata uue hooaja plaane sättima, sai Nazarov teada, et Larsen võttis vastu töö tulemuste eest vastutaval ametikohal (athletics performance director) Taani kergejõustikuliidus. Esialgsed kavad andis treener meie mehele veel kaasa, ent sisuliselt läksid teed lahku.

Tuli otsida uusi võimalusi. Taanlastega koos treenimine ja MMi neljas koht avasid Nazarovile nii mõnegi ukse. Näiteks tundsid tema vastu huvi paar treenerit Inglismaalt, ent keerulise logistika tõttu jäid need variandid vähemalt esialgu riiulile. Tuleval sise- ja välishooajal proovib meie praegune esisprinter kasu lõigata kodus olemisest.

Nazarov sai Taanist hea kogemuse

Kuigi Karl Erik Nazarovi koostöö Taani treeneri Mikkel Larseniga piirdus veidi vähem kui aastaga, jäi ta kogetuga väga rahule.

«Kahju, et nii läks. Usun, et see koostöö alles hakkas tuure koguma. Sain võimaluse treenida Euroopa mõistes üsna kiire pundiga. Kogemus oli kindlasti silmiavardav. Mõistsin rohkem, mis on tegelikult sprindiks vajalik. Tulemustes tegin ka sammu edasi. Võib-olla mitte nii mitu sammu kui soovinuks, aga midagi ikka,» arutleb Nazarov.

Kui Larsen ametist lahkus, lubas ta enda abitreenerist venna ja üldfüüsilise eest vastutava juhendaja kõrvale leida endale asendaja, ent see pole siiani õnnestunud. Vastasel juhul võinuks Nazaorv ehk taanlastega koostööd jätkatagi.

«Ma ei välista ka, et kui sinna millalgi uus treener tuleb, käiks vahepeal seal,» lisab Nazarov.

Mikkel Larsen.
Mikkel Larsen. Foto: dansk-atletik.dk

Septembri lõpus alustas Nazarov koostööd üldfüüsilise poole eest vastutava Ott-Erik Kalmusega. Veidi hiljem, kui treeningud muutsid võistlushooaja lähenedes alaspetsiifilisemaks, tuli appi Argo Golberg – aastatel 2003-2012 Eesti 100 meetri rekordit (10,28) hoidnud ekssprinter.

Argo Golbergi nimele kuulus pikalt Eesti 100 meetri jooksu rekord. Foto pärineb aastast 2005.
Argo Golbergi nimele kuulus pikalt Eesti 100 meetri jooksu rekord. Foto pärineb aastast 2005. Foto: Toomas Huik

«Trenni tehakse niikuinii igal pool kõvasti. Praegu teen seda lihtsalt omades, kodustes tingimustes. Ei lähe kuhugi. Eelmisel aastal oligi võib-olla liiga palju reisimist ja kodust eemalolemist. See pole lihtne vaimselt ega ka füüsiliselt. Proovin võtta kodustest tingimustest maksimumi,» arutleb igapäevaselt Tallinnas harjutav Nazarov.

Kui välja arvata mõned detailid, pole treeningutes muutusi toimunud. Nazarov teab, kuidas 60 meetrit kiiresti läbida, peamine on mulluseid vigu vältida välihooajale üle minnes. Samas on taas hea võimalus püüda sinilindu ka varakevadel, sise-EM toimub märtsi esimesel nädalalõpul Istanbulis.

«Arvan, et üritan joosta natuke rohkem 200 meetrit. Ettevalmistuses tuleb võrreldes varasemaga seega veidi teistmoodi treenida. See on mu enda jaoks põnev. Sise-EMile plaanin minna. Muus osas ei oskagi praegu öelda,» vaatab Nazarov lähitulevikku.

«60 meetrit õnnestub mul hästi. Olen aru saanud, mida tuleb trennides teha, et tuleks kiired ajad. Aga tean ka, et enne suve peab välihooajale tõsiselt keskenduda. Teen kõik selle nimel, et üleminekul talvelt suvele oleks kõik paigas.»

Märksõnad
Tagasi üles