Panus Eesti spordielu toetusesse – miks ettevõtted seda teevad ja mida ootavad?
/nginx/o/2022/11/16/14963985t1h3e36.jpg)
Kolm eesti suurettevõtet räägivad, miks on otsustanud Eesti spordielule hoogu anda ja seisavad populaarsete pallialade selja taga.
«Spordi ja kultuuri toetamine on ühiskonna kõrgemate väärtuste eest seismine,» ütleb Sergei Bogatenkov, finantstehnoloogia ettevõtte Admirals tegevjuht. Admirals on FCI Levadia nimisponsor.
«Eesti sport seisab praegu väga palju treenerite ja spordisõprade entusiasmil. Samas on Eesti spordielu üks meie ühiskonna veduritest. Kandev osa sellest, kes me oleme rahvusena nii kodumaal kui sellest väljaspool. Rahvusvahelise ettevõtte juhina on mu töös palju reisimist ja ikka jõuan välispartneritega suheldes spordi või kultuuri teemadeni, mille kaudu Eestit ja eestlasi teatakse. Seepärast on spordile õla panemine minu jaoks mitte üksnes ühe klubi abistamine, vaid ka riigi maine jaoks tervikuna oma panuse andmine,» tõdeb Bogatenkov.
Läbimõeldud väärtuspakkumine
«Meieni jõuab igapäevaselt erinevaid koostööettepanekuid ja sponsorlussoove. Mida ma koostööettepanekutest näen, on ilusad sõnad ettevõtte suunal, aga tagaplaanile jäetakse sageli see, millist väärtust ettevõte loodetud koostööst saab. Siin veel arengruumi on, et spordiklubide mänedžerid sõnastaksid konkreetsemalt selle, mida koostöö mõlemapoolselt pakub. Täna ei ole logo särgil enam see, mis paneb sponsorluslepingut sõlmima. See ei ole kriitika, vaid soovitus, kuidas spordielu konkreetse väärtuspakkumisega veelgi edendada,» analüüsib Admiralsi tegevjuht tänast olukorda sponsorluses.
«Loomulikult oleme ka lühiajaliste ja ühekordsete spordiprojektidega kaasa läinud, aga oluline on järjepidevus. See on oluline argument nii sponsorile kui organisatsioonile, isikule ja ettevõtmisele, millele hoogu antakse. Pikaajaline vaade ning meie jaoks ka rahvusvahelisus on kindlasti see, mis projektile lisaväärtust loob, et kaaluksime paati hüppamist,» nendib Bogatenkov.
«Sport on nii etteaimamatu. On hooajad, mil kõik sujub suurepäraselt. Samas on aastaid, mil kõike plaanitut ei õnnestu realiseerida. See on spordi ilu ja võlu. Meie jaoks on spordi sponsorlus kindlasti tänasele hetkele lisaks tulevikku vaatav – kuhu soovitakse saavutustega jõuda ja kuidas aitavad soovitud sportlikud eesmärgid kaasa sponsori rahvusvahelisele brändi nähtavusele ja äritulemustele.»
Kogukonna toetamine
«Meie jaoks on oluline toetada kohalikku kogukonda ja anda hoogu projektidele, millest Eestimaa inimesed hoolivad ja millele kaasa elavad,» ütleb Maks & Mooritsa turundusjuht Mirjam Endla. «Lõuna-Eesti ettevõttena oleme end positsioneerinud eelkõige just sealse piirkonna spordielu taustajõuks. Usume, et abistada tuleb nii neid, kes on juba sportlikus mõttes muljetavaldavaid tulemusi näidanud kui ka äärmiselt tublisid sportlasi, kes on alles teel sportliku eneseületuse poole.»
2020. aasta sügisel lisandus Eesti korvpalli meistriliigasse Tartu Ülikool Maks & Moorits korvpalliklubi. Maks & Moorits võttis sellise koostööga riski, sest enamik klubi mängijatest olid alles oma pallimängu karjäärile vundamenti ladumas, mis tähendas, et esimestel aastatel ilmselt kirkaimatele medalitele lootust polnud.
«Tartu korvpalli kuulusrikas minevik oli kahtlemata seda väärt, et unistada suurelt ja seada kõrgeid sihte. Meie jaoks viitas see just pikaajalisele plaanile, et meeskonnas tehti panus valdavalt Eesti noortele mängijatele. Tänastest noortest sirguvad homsed tegijad. Ehk meil oli võimalus asuda üheskoos Eesti korvpalli tulevikku. See on kahepoolne pikaajaline usaldus,» tõdeb Endla.
Konkurentsis püsimine
Üle 10 aasta Eesti võrkpalli selja taga olnud finantstehnoloogiaettevõtte IPF Digital, kes hiljuti tõi turule Creditea brändi, on üks pikemaajalisemaid ja suurimaid selle spordiala toetajaid. «Alustasime võrkpalliväljakute kordategemise projektiga, kuid sellest algatusest kasvas välja aastatepikkune strateegiline partnerlus,» räägib ettevõtte turundusjuht Annika Parm.
«Eestimaa inimene on pallimängude suur austaja. Nende aastate jooksul, mil oleme võrkpalliga seotud, on sellest spordialast saanud üks armastatumaid. Ühelt poolt on meie koondis pakkunud suurepäraseid esitusi, aga samas on ka kodune Balti liiga näidanud, et suudame edukalt konkurentsis püsida ja võita.
Loomulikult peaks sponsorlus olema iga äritulemuste poolest teatud tasemele jõudnud ettevõtte tegevuse loomulik osa. Südame- ja auasi ühiskonnale tagasi anda. Samas on oluline see, millist väärtust koostöö sponsorile loob. Eriti tänases turunduses, kus kõik tulemused on väga mõõdetavad.
Olles olnud saalivõrkpalli populaarsuse ehitamises osaline, andis see meile julgust ja veendumust alustada koostööd Eesti rannavolle uue arenguetapi partnerina. Sellest suvest on Eestis esmakordselt Eesti rannavolle koondis Creditea Beach Team Estonia, mille eesmärgiks on viia Eesti rannavolle nii nais- kui meesarvestuses 2028. aasta Los Angelese olümpiale. Toetame noori rannavolle tiime, kes mängivad esimesi hooaegu suures mängus ja usume, et rannavollest saab Eesti võrkpalli uus edulugu. Näitame uuenduslikult ja strateegiliselt, kuidas ehitada üles üks spordiala.»
Ta lisab: «Eesti taolise väikeriigi jaoks on sport üks võimalus, kuidas maailmas silma paista. Neid valdkondi ei ole palju, mis aitaksid meie tuntust kasvatada, aga sport on kindlasti üks neist, mille kaudu saame olla nähtavad. Sponsorina on suur rõõm kuulda uudiseid sellest, kuidas võrkpallitrennid täituvad lootustandvate spordinoortega, ehk sponsorina saame ka populariseerida inimeste elustiilivalikut tegeleda spordiga. See on samuti üks kaalukas argument olla spordi taustajõud.»
Ühisrahastus sporti
«Oleme näinud Eestis ka selliseid projekte, mil iga kodanik saab samuti toetada otsese rahalise panusega mõnda sportlast. Finantsvaldkonna esindajana käin välja sellise mõtte, et tegelikult saaks ühisrahastuse ideed rakendada ka spordis või kultuurielus. Kui usaldame raha kaasamise projektides start-up'e, võiksime sama teha ka spordis,» arutleb Bogatenkov.
«Me ei tea, kas mõni alustav ettevõte osutub edukaks, sama ei saa kunagi lubada spordis. Ent me võiksime näidata kodanikuühiskonnana valmisolekut mõne lootustandva või juba staažika sportlase karjääri taustajõu rollis. Ehk ühisrahastust võiks projektipõhiselt juurutada ka spordielule hoogu andmises.»