R, 9.12.2022

EKSPERIMENT ⟩ Euromängu argipäev mänedžerina: mõõda sentimeetreid, säti palle ja tagatipuks võta automaadist ka sularaha

Karl Juhkami
, reporter
Euromängu argipäev mänedžerina: mõõda sentimeetreid, säti palle ja tagatipuks võta automaadist ka sularaha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ega lauad-toolid ja reklaamkleepsud ise platsile ja platsilt ära saa. Kõik on tüütu käsitöö, mis üldjuhul jääb klubi mänedžeri kanda.
Ega lauad-toolid ja reklaamkleepsud ise platsile ja platsilt ära saa. Kõik on tüütu käsitöö, mis üldjuhul jääb klubi mänedžeri kanda. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kui ma eelmisel kolmapäeval pool 12 lõpuks Tartu Ülikooli spordihoonesse jõudsin, oli Tartu Bigbanki võrkpalliklubi mänedžer Hendrik Rikand jõudnud juba ühe lapse trenni viia, koolis ise mitu kehalise kasvatuse tundi anda, teise lapse Ahhaa keskusesse sõidutada ning spordisaali õhtuseks eurosarja mänguks laias laastus ka ette valmistada.

«Ega ma üksi, siin halli töömehed on juba nii hästi välja koolitatud, et mul jääb üle vaid delegeerida ning hiljem detaile sättida. Kuigi, neid on CEVi puhul muidugi metsikult,» ei hakka Rikand iseennast liigselt kõrvust tõstma.

Mainitud CEV tähistab siis Euroopa võrkpalliliitu, kelle 47-leheküljelise manuaali järgi tulebki saal euromänguks ette valmistada. Kuigi lõviosa sellest tööst tegi Rikand ära juba päev enne, käärisin minagi kolmapäeval reipalt käised üles ja tõttasin appi. Esialgu siis laudu tassima.

Hendrik Rikand
Hendrik Rikand Foto: Tairo Lutter

«Eks see nii olegi, et töömehed toovad lauad-toolid saali ja mina siis sätin neid,» jutustab Rikand heatujuliselt ning seejärel taipab, et kirjatsurast abiline võimaldab tal sel korral sellest kohustusest pääseda. «Pane need lauad siia ja siis toolid ka igaühele taha,» kostub seejärel.

Päris nii lihtsalt mänedžer siiski pääse, sest kui ajakirjanike-statistikute-meedikute lauad-toolid õnnestus mul õigesti paika sättida, siis pallilaste omad mitte. «Neid ei tohi telekaadrist näha olla,» selgitab Rikand asja paigates.

Veepudelite asetamine tuleb mul see-eest vigadeta välja. Rikand samal ajal: «Ega neid tegelikult ei peagi panema, keegi ei nõua, aga tundub kuidagi inimlik.»

Üks, kaks, kolm.... kaksteist, kolmteist, neliteist – vahetusmeeste toole on piisavalt. Üks, kaks kolm... kohtunike laua taga on aga üks puudu. «Mine vaata kusagilt sealt,» saadetakse mind TÜ spordihoone koridoriavarustesse. «Leidsid?»

«Siin üks plastikust on, mida saaks varastada,» hüüan vastu. «Plastik? Sobib!» teatab mänedžer.

Kui sponsorit pole nimekirjas...

Seejärel sätime üheskoos paika veel soojenduspallid (meeskondadele) ning viis mängupalli, mille asetame tagaruumist leitud – sinna sai tegelikult mindud otsima koonuseid – korvpalliklubi pallihoidjale. «Pallid peavad olema kusagile eraldi paika sätitud,» selgitab Rikand pealtnäha tarbetut liigutust, pärast mida hakkab kukalt kratsima.

Nimelt ilutseb pallihoidja külgedel kossutiimi toetaja nimi, mis ei kattu kuidagi CEVile saadetud sponsorite nimistuga. Esimese variandina sai kahe peale välja mõeldud vana hea A4-ja-teibi lahendus, kuid õnneks leidub ka esteetilisem variant.

Kuhjame siis soojenduspallid neljast pallikorvist kahte ning asetame tühjad korvid omakorda pallihoidja kõrvale, reklaami varjama. «Noh, hoopis teine tera,» kiidan rahulolevat.

Saal näibki juba mänguks valmis olevat ning Rikand pärib: «Kuidas tundub, kas ongi kõik?»

Hakkan siis silmadega saali skaneerima ja mõtlen valjult: «Võrk, korras. Pallid, korras. Jooned, korras. Kohtunikud, korras. Ei, oota, pukki pole?»

Ega pukikohtuniku pukk ise väljakule saa...
Ega pukikohtuniku pukk ise väljakule saa... Foto: Karl Juhkami

Rikand teeb kerge aplausi ja osutab sõrmega saali nurka, kuhu ka sammud sean. Veel minutike askeldamist ning seejärel ongi saal – vähemalt meie hinnangul, sest õhtul käivad selle veel delegaadid ja kohtunikud üle – euromänguks valmis.

Aega kulus kõigest poolteist tundi...

Ent seda viimase lihvi peale. Lõviosa saali ettevalmistusest sai ära tehtud ikkagi päev enne, mil üles pandi võrk – meeskondi ootas mängupäeva hommikul pallitrenn – ning sätiti paika väljakul ja selle kõrval olevad reklaamid. Seda sealjuures sentimeetrite (!) täpsusega, aga sellest hiljem.

Meeste võrgu kõrgus on 243 cm. Seda siis keskelt. Äärtest on see enamasti sentimeeter-poolteist kõrgem. Naiste võrk asub 224 cm kõrgusel.
Meeste võrgu kõrgus on 243 cm. Seda siis keskelt. Äärtest on see enamasti sentimeeter-poolteist kõrgem. Naiste võrk asub 224 cm kõrgusel. Foto: Karl Juhkami

Kogu eurosarjaks ettevalmistamise protsess algas Tartu Bigbanki jaoks tegelikult hiliskevadel. Omakeskis asjad läbi arutatud, anti oma osalemissoovist CEVile teada juuni alguses.

Esimese blanketi pani Rikand volleisade suunas teele 21. juulil. Teemaks: milliste vormidega eurosarja mängitakse ning kes on klubi vastutavad isikud. Päev hiljem tuli kinnitada ka mängupaik ja hotell, kus külalisi võõrustatakse.

Eurosarjaks vaja uusi mänguvorme

Mingil põhjusel – Hendrik Rikandil adekvaatne selgitus puudus – oli Tartu Bigbank oma suvisel blanketivormil märkinud libero püksivärviks valge. Mis sest, et koduliigas on Rait Rikbergil jalas alati must. Ent kuna vastav paber sai CEVis ära kinnitatud, ei jäänudki klubil muud üle, kui kahe mängu tarbeks vastuvõtuspetsialistile siis uued püksid tellida.

Pärast Slovakkias toimunud avamängu näis see mure olevat juba möödanik, kuniks selgus, et kordusmänguks on üles antud ka teine libero, kel samuti valgeid pükse pole. Seda avastati mõistagi 11ndal tunnil ehk alles mängupäeva hommikul, kuid õnneks aktsepteeris kohtumise delegaat varumehe jalas ka logodeta-numbrita, tavalisi valged pükse.

Lisaks tuli Bigbankil uus mänguvorm tellida diagonaalründajale Matej Šmidlile, kes mängib koduliigas numbri 1202 all, ent Euroopas on kandis ürpi numbriga 2.

«Eurosarjas on lubatud numbrid vahemikus 1–99,» selgitab Rikand, kuid lisab, et ühe särgi ja kahe püksi ostmine on siiski tühiasi võrreles mullusega, kui Meistrite liigas pallides tuli tellida kõikidele meestele uus vorm. Miks? Sest särgil peab ilutsema mõistagi CEVi Meistrite liiga logo.

Pärast suvist paberimajandust jäi suhtlus CEViga paariks kuuks sinnapaika ning fookus nihkus vastaste peale. Kellele esimene küsimus oli: millal toimub võõrsil mäng? «Kuna lennupiletid on üldjuhul kõige suurem kulu, siis seal praktiliselt iga päev loeb,» selgitab Rikand.

Kui jalgpallis kaasneb eurosarjaga ka kopsakas rahapakett, millega aidatakse klubidel reisikulusid katta, siis võrkpallis midagi sellist pole. Küll on volleskeenes tore see, et üldjuhul kehtib kirjutamata reegel, kus külla tuleva klubi majutamise-toitlustamise-transpordiga tegeleb ja tasub võõrustaja.

«Enamasti selline kokkulepe tõesti tehakse. Meie puhul käisid slovakid selle kohe lauale ja olime mõistagi nõus. See on igal juhul võit: rahaliselt polegi nii oluline, kuid aeg on põhiline,» selgitab Rikand, kel ei tulnudki Slovakkias käies suurt millegi pärast muretseda.

WhatsApp lihtsustab elu

Kuidas nägi välja ja sujus aga Prešovi meeste kantseldamine? «Saatsin neile lennujaama bussi vastu ja organiseerisin siia. Mul on vaja teada lihtsalt nende päevaplaani, sellest lähtuvalt hakkame aegu klapitama,» jätkab ta.

Kui vanasti käis kogu vastav asjaajamine e-maili teel, siis nüüd ollakse kaasajale kohaselt WhatsAppi kolinud. «See on palju operatiivsem ja tööd kõvasti lihtsustanud. Kui mure on, klõps-klõps, ja tegeleme,» kostab mänedžer rahulolevalt.

Slovakidega Rikandil ühtegi muret ei esinenudki. See mõistagi ei tähenda, et nad absoluutselt kõigega rahul olid, kuid suud vähemalt keegi ei avanud. Hõlpsaks kujunes ka külaliste toitmine, sest see on miski, mida Rikand mullusest veidi pelgab.

Nimelt sattus Tartu siis kokku Lissaboni Benficaga, kelle üheksale A4-le mahutatud toidusoovid (näide lisaloos) võtsid esimese hooga küll silme eest kirjuks. «Newton, kes on meie toitlustuspartner, vist päris pikali ei kukkunud, nagu mina, kuid paras väljakutse oli see ka neile,» meenutab ta.

Näide Lissaboni Benfica lõunasöögist

Supp: oasupp (ilma piima või kreemita)

Külm salatilett: roheline salat, tomat, porgand, peet, tomat, küüslaugu-singi bruschetta'd

Köögiviljad: hautatud brokkoli ja lillkapsas, suvikõrvitsa gratään

Proteiinivalik: sašlõk, grillitud veiseliha, grillitud lõhe

Süsivesikud: valge riis, friikartul, pelmeenid

Toidu kõrvale: kaht tüüpi leiba (segajahust + riisileib)

Puuvili: virsik, valged viinamarjad

Magustoit: šokolaadikringel, vanillijäätis

Jook: klaaspudelis mullita vesi, mango mahl, apelsini mahl

Lisad: äädikas, balsamico, ekstra-oliiviõli, rafineeritud sool, must pipar, oregano

Näide Benfica snäkist (reisile, inimese kohta):

1 rukkipall (90 g) koos kahe lahtilöödud munaga

1 banaan

10 maasikat

1 jogurtikoogi tükk

Madala rasvasisaldusega kreeka jogurt

40 g müslit

20 g mett

1 pudel gaseerimata vett (330 ml)

Läbipraetud pasta (200 g) koos mozarella juustu (80 g), grillitud kana (150 g) ja kinoaga (80 g)

Jogurtikaste (30 g)

Huvitava jätkunoppena: pärast Benficat tuli Tartusse mäletatavasti ka võrkpallimaailma tõeline tipp, kuuekordne Meistrite liiga võitja Kaasani Zenit, kellel oli sammuti toiduga seoses erisoov. See edastati üheksa A4 asemel aga ühe lausega: nimelt palusid venelased, et nii lõuna- kui ka õhtusöögi kõrvale oleks võimalik võtta ka suppi.

Prešovi mehed olid rahul ka tavalise hotelli bufeelauaga, kust sai endale head-paremat tõsta. Sama kehtib ka kohtunike-delegaatide kohta, kes samamoodi kodumeeskonna kantseldada.

Kuidagi peab mängule saama ka ju võrkpallimängu kohtunik. Tartu Bigbanki ja Prešovi matši vilistas Taaralinnas islandlane Jon Olafur Valdimarsson.
Kuidagi peab mängule saama ka ju võrkpallimängu kohtunik. Tartu Bigbanki ja Prešovi matši vilistas Taaralinnas islandlane Jon Olafur Valdimarsson. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Jutt on sealjuures täpselt sama: lähed lennujaama vastu, maksad, majutad, toidad, viid lennujaama ära. Selle viimase detaili tegid Bigbanki inimesed enda jaoks aga eriti mugavaks. Ühe kohtuniku organiseerisid nad eestlasest volleametniku autole, teisele ostsid lihtsalt Lux Expressi pileti.

«Dorpat, meie hotell, on otse bussijaama kõrval, kust saab otse lennujaama sõita. Küsisime, kas talle selline variant ka sobib. Sobis!» kostab Rikand naerusui.

Tähelepanelik lugeja ilmselt märkas, et eespoolses tegevusloetelus oli ka sõna «maksab». Nii tõesti on. Võrkpallis tasub kohtunikule kodumeeskond ja seda enamasti sularahas. Teoorias on võimalik ka ülekandega, kuid see pole (veel) liiga levinud praktika. Muideks, samamoodi käivad asjad ka EMidel.  

Miks see nii on, selle peale kehitavad kõik õlgu...

Detailid, detailid, detailid

Jõudes ettevalmistusjutuga tagasi spordisaali, siis, nagu öeldud, läheb selle euromänguks ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega kui tund-kaks. «Koduliigas tulen tõesti nii tund 20 enne mängu algust kohale, kuid siin läheb ikkagi poolteist päeva,» tõdeb Rikand.

Suurimat ajaröövlit ta otseselt välja tuua ei oska, sõnades lihtsalt, et neid pisidetaile, mis aina kuhjuvad ja kuhjuvad, on lihtsalt meeletult. Sealjuures on tegemist detailidega, mida Ülikooli spordihoone peaväljaku keskringis seistes, ja saalis ringi vaadates, tavasilmaga ilmselt ei märkakski.

Esimene selline detail ongi keskring ise. Kui tavaliselt ilutseb Bigbanki mängudel seal Olerexi logo, siis CEVi reeglid väljakule paraku reklaami ei luba. Nõnda ei jäänudki muud üle, kui osta euromänguks ühekordne parketikleeps ja keskring ülejäänud väljakuga kokku sobitada.

Kes oskab vaadata, see märkab küll, et keskring on ülejäänud väljakust teist tooni. Seda põhjusel, et tegemist on spetsiaalse kleepsuga.
Kes oskab vaadata, see märkab küll, et keskring on ülejäänud väljakust teist tooni. Seda põhjusel, et tegemist on spetsiaalse kleepsuga. Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees

Mõnes mõttes oli tegemist ka ootamatu takistusega, sest eelmisel aastal ei pidanud Rikand sellega näiteks kokku puutuma. Nimelt mängiti toona Meistrite liigat, kus tuleb saali põrand katta tarafleksiga (spetsiaalne kate võrkpalli tarbeks – K.J.).

Challenge Cup’is see aga kohustuslik pole, mistõttu otsustati kulude kokkuhoiuks seda ka mitte lahti rullida. Tõsi, tagantjärele tarkusena polekski tegemist olnud suure kuluga, eriti arvestades, et nõnda jäänuks keskringi parketikleeps tellimata. «Seda ei osanud otsust tehes ette näha,» nendib Rikand.

Jätkates detailidega, mis mänedžerile tööd pakuvad, jääb ka järgmine neist keskringist vaadatuna otse nina alla. Nimelt tuli euromänguks tellida uus võrk.

Rikand selgitab: «Reglement näeb ette, et võrgul peavad olema Challenge Cupi logod peal. Slovakid muidugi lahendasid asja nii, et panid sinna mingid kleepsud, aga need tulid mängu jooksul lahti ja abikohtunikud käisid siis geimide vahel neid kinni kleepimas. Meie otsustasime, et tellime ikkagi korraliku võrgu.»

Euromängu tarbeks tuli Tartu Bigbankil tellida ka uus võrk, kus oleks peal CEVi ja CEV Volleyball Challenge Cup'i logod.
Euromängu tarbeks tuli Tartu Bigbankil tellida ka uus võrk, kus oleks peal CEVi ja CEV Volleyball Challenge Cup'i logod. Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Kas seda saab edaspidi ka kusagil kasutada, Rikand veel öelda ei oska. «Balti liigas mitte, sest seal on meil teised toetajad võrgu peal, aga kusagil vast ikka.»

Detailidega jätkates, siis tegelikult võib neid silmata keskringist ükskõik, mis suunda vaadates. Jutt käib siis reklaamidest, millest osa on lahtised, osa kinni kaetud/ära peidetud. Seegi tuleneb kõik CEVi reegliraamatust, mis teatud sponsoreid lubab, teisi mitte.

«Mullu oli suur probleem nendega,» osutab Rikand lae all kõrguvatele plakatitele, mis tegelikult reklaamivad Ülikooli spordihoone, mitte Bigbanki toetajaid.

Tartu Ülikooli spordihoone reklaamid, mis asuvad nii kõrgel lae all, et enamik neid ei märkagi. Enamik... 
Tartu Ülikooli spordihoone reklaamid, mis asuvad nii kõrgel lae all, et enamik neid ei märkagi. Enamik... Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees

«Enamasti mõistetakse seda, kui ära selgitame, aga eelmine aasta oli üks tšehhi delegaat, kes tuli saali ja näitas esimese asjaga sinna: «katke kinni». Ega meil ei jäänudki muud üle. Õnneks on siinsed töölised päris nutikad ning meil õnnestus need kuidagi linade ja jõuluornamentidega ära katta. Muideks, kui see delegaat mänguks uuesti saali tuli, siis ta isegi aplodeeris tunnustavalt.»

Tänavu tuli Bigbanki mänedžeril enim pead murda LED reklaamiribaga seoses. Vastavalt reegliraamatule eksisteerib CEVi jaoks kaks varianti: mänguväljakut ümbritseb kolmest küljest kas tavaline reklaamplakat või LED-riba. Nende kahe hübriid pole aga lubatud, ent just seda Rikand soovis. «Koduliigas meil just nii on,» sõnab ta.

Nõnda saatiski ta iganädalaselt CEVi päringuid-küsimusi, millele eriti aga vastama ei kiputud. Mänedžer aga ei lõpetanud pommitamist ning ühel hetkel volleisad leebusidki: olgu, tehke hübriidlahendus.

«Minu jaoks oli asi lihtne: kui ma LEDi panna ei või, tulnuks mul toota 12 lisaportet, sest tavalisi reklaamplakateid mul kusagilt võtta pole. See olnuks aga korralik kulu. Nii ma seletasin ja seletasingi neile, miks LED on ikkagi hea, eriti teleülekandeks, kuni nad lõpuks nõustusid,» meenutab Rikand väikest töövõitu.

CEV poleks samas CEV, kui nad jah-sõnale omapoolset klauslit ei lisaks. Nimelt kirjutasid nad ette, et üks pikk LED-riba ikkagi ei sobi ja see tuleb kaheks jagada, tühimikuga keskel.

Taavet Leppiku selja taga on näha LED-ribas olevat auku, mida hetkel fotograaf oskuslikult ära kasutab.
Taavet Leppiku selja taga on näha LED-ribas olevat auku, mida hetkel fotograaf oskuslikult ära kasutab. Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

«Sellest tulenevalt tuli küll kõik reklaamlogod ümber teha, kuid see oli ikkagi tehtav,» lisab Rikand, kel tuli LEDidega põgusalt mässata ka eelmisel aastal.

Nimelt märkas üks kohtunik siis vahetult enne mängu algust, et need on väljakust liiga kaugel. «Küsimus oli 25 sentimeetris. Delegaat küll ütles, et las olla, kuid kohtunik käskis ikkagi tõsta. Tõstsimegi siis,» ilmestab ta CEVi inimeste võimekust vahel ka joonlauaga reglemendis ette nähtud numbreid kontrollida.

Päris lae alla sealsed ametnikud siiski mõõdulindiga veel ronima pole hakanud. Sest kui nad ka seda teeks, saaksid pragada ilmselt kõik Euroopa klubid. Nimelt näeb kuulus reglement ette, et meeskondade riigilipud peavad olema sama suured kui CEVi enda lipp.

Asja häda? CEVi lipp – mille alaliit ise klubidele saadab – on esiteks ebastandardses mõõdus ja silma järgi nii kolm meetrit pikk. «Selle paika saamine pole meil siiani, jah, õnnestunud,» kostab Rikand muigega. «Praegu oleme läinud lihtsalt seda teed, et Eesti ja vastaste lipp oleks enam-vähem samas mõõdus.»

Eesti lipp, Slovakkia lipp ja hiiglaslik CEVi lipp.
Eesti lipp, Slovakkia lipp ja hiiglaslik CEVi lipp. Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees

Ülejäänud detailid on laias laastus samad, mis koduliiga mängudegi puhul. Muretsema pead pallilaste, piletimüügi, turvameeste, meditsiinilise personali jmt eest. Lihtsalt euromängudes tuleb tavaliselt numbrid korrutada kolme-nelja-viiega läbi. «Rahvast tuleb lihtsalt rohkem,» lõpetab Rikand, kelle päev jõudis kolmapäeval õhtusse alles nii 23 ajal.

Miks? Sest pärast mängu on tarvis kõik paika sätitud toolid-lauad-reklaamid-võrgud-pukid-pallid mõistagi oma kohale tagasi panna.

Märksõnad
Tagasi üles