FIFA president pidas Katari kaitseks tunnise monoloogi

Gianni Infantino. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) president Gianni Infantino pidas MM-finaalturniiri eelõhtul tund aega kestnud kõne, milles süüdistas Katari inimõigustele tähelepanu suunanud lääneriike silmakirjalikkuses.

Dohas toimunud pressikonverentsil peetud kõnes, mis kujunes pikaks monoloogiks, kaitses Infantino Katari MMi kirglikult. «Täna on mul tugevad tunded. Täna tunnen end katarlase, araablase, aafriklase, geina, puudega inimesena, võõrtöölisena,» teatas Infantino kõne alguses.

Katar on MMi taustal on tähelepanu saanud riigi probleemid, sealhulgas võõrtööliste surmad ja LGBT-inimeste kohtlemine. Šveitsis sündinud Infantino ütles, et Euroopa riigid peaksid vabandama oma ajaloos toimepandud tegude eest, mitte keskenduma võõrtööliste probleemile Kataris.

Kinnitamata andmetel on MMi staadionite ehitamisel elu kaotanud 6500 India, Pakistani, Nepali, Bangladeshi ja Sri Lanka töölist. Katari valitsuse sõnul on kogusumma siiski eksitav, sest mitte kõik registreeritud surmajuhtumid ei olnud seotud inimestega, kes töötasid jalgpalli MMiga seotud projektides.

Infantino jätkas: «eurooplased ja läänemaailm on meile palju õppetunde andnud. Olen eurooplane. Selle eest, mida oleme maailmas 3000 aastat teinud, peaksime enne moraali lugemist järgmised 3000 aastat ise vabandama.

Kui Euroopa nende inimeste saatusest tõesti hoolib, saavad nad luua legaalseid kanaleid – nagu Katar tegi –, kus hulk neid töötajaid saab Euroopasse tööle tulla. Andke neile tulevikku, lootust.

Mul on raskusi kriitika talumisega. Peame investeerima nende inimeste aitamisse, haridusse ja andma neile parema tuleviku ja rohkem lootust. Me kõik peaksime end harima, paljud asjad pole täiuslikud, aga reformimine ja muutus võtab aega.

Huvitav, miks keegi ei tunnusta siin alates 2016. aastast tehtud edusamme? 12 aastat tagasi tehtud otsuse eest on raske kriitikat vastu võtta. Katar on valmis, sellest saab kõigi aegade parim MM.

Ma ei pea Katarit kaitsma, nemad saavad end kaitsta. Mina kaitsen jalgpalli. Katar on teinud edusamme ja tunnen ka palju muid asju.

Loomulikult ei ole ma katarlane, araablane, aafriklane, gei, invaliid ega võõrtööline. Aga ma tunnen end nendena, sest tean, mida tähendab olla välismaalasena võõras riigis (tema vanemad olid Itaalia immigrandid – toim) diskrimineeritud ja kiusatud. Lapsena kiusati mind, sest mul olid punased juuksed ja tedretähnid. Mind kiusati selle pärast.»