R, 9.12.2022

Jukka Toijala jätkab korvpallikoondise peatreenerina, sest koostööga ollakse rohkem kui rahul

Ville Arike
, reporter
Jukka Toijala jätkab korvpallikoondise peatreenerina, sest koostööga ollakse rohkem kui rahul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jukka Toijala jätkab Eesti meeste korvpalli peadirigendina veel vähemalt kolm aastat.
Jukka Toijala jätkab Eesti meeste korvpalli peadirigendina veel vähemalt kolm aastat. Foto: Tairo Lutter
  • Korvpalliliidu president Priit Sarapuu näeb kooslust, kus pingeid pole
  • Kõik senised Toijala ette seatud eesmärgid said täidetud
  • Kuue järgmise aasta sihid on väga kõrged ja see peatreenerile meeldibki

Kui Tiit Sokk 2019. aasta sügisel meestekoondise peatreeneri ameti maha pani ega kandideerinud enam järgmiseks ametiajaks, pöörasid Eesti korvpallijuhid pilgud Soome lahe põhjakaldale. Värvati Jukka Toijala, kellega teisipäeval pikendati lepingut veel kolme aasta võrra, 2026. aasta veebruarini.

Kõigest nädalapäevad tagasi tuli Toijala kodumaal Espoos peetud MM-valikmängu järel tõdeda, et ajalugu on pöördunud ning erinevalt 20. sajandi teisest poolest koolitab Soome korvpall nüüd Eesti oma. Soomlased võitsid tolle mängu 91:71, augusti lõpus olid nad Tallinnas peale jäänud 76:68.

Meie korvpall liigub soomlasest pealiku taktikepi all juba kolm aastat. Liikumine toimub positiivses suunas ning seetõttu pakkuski alaliit Toijalale uut lepingut.

Alajuht: loodud on väga positiivne õhkkond

«Olen peaaegu kõigil koondisemängudel olnud kohapeal. Olin Milano EMil riietusruumis peetud koosolekutel, olin paar aastat tagasi Permis peetud mängudes, olin Tallinnas. Näen ja tunnetan meeskonna head sisemist keemiat. Kuulun meie treenerite ja taustajõudude WhatsAppi gruppi, näen kogu seda suhtlust. Kõigest räägitakse siiralt ja vabalt, mingeid pingeid ei ole. Jukka on aidanud tugevdada ka taustajõudude tiimi. Näen, et kogu koondise õhkkond on väga positiivne, samuti on mängijad Jukka poolt näidatava huvi ja suhtumisega rahul,» tõi korvpalliliidu president Priit Sarapuu välja eesriide taha jäävaid olulisi nüansse.

Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu.
Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu. Foto: Sander Ilvest

Töö, mida Jukka on oma meeskonnaga teinud nii korvpallikodu raames kui ka väljaspool koondist, on Eesti korvpallile väga väärtuslik.

Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu

Ta lisas: «Alaliidu juhatuse aruteludest ei käinud läbi ühtegi teist nime. Meil oli üksmeelne soov jõuda Jukkaga uue lepinguni. Mõni teine kandidaat tulnuks jutuks alles siis, kui me poleks kokkulepet saavutanud.

Jukka on seni täitnud kõik talle püstitatud eesmärgid, millest peamiseks oli meeste rahvuskoondise jõudmine 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Töö, mida Jukka on oma meeskonnaga teinud nii korvpallikodu raames kui ka väljaspool koondist, on Eesti korvpallile väga väärtuslik. Lisaks peatreeneri ametile aitab ta igapäevaselt kaasa nii noortekoondiste, Audentese spordigümnaasiumi kui ka koolitussüsteemi programmide arendamisel.»

Järgmisena vaatavad alaliidu 2030. aastani seatud arengukavast aga vastu palju-palju kõrgemad sihid: jõuda 2025. aasta EMil kaheksa parema sekka, seejärel 2027. aastal MMile (kui jätkatakse praeguse süsteemiga, pääseb Euroopast sinna 12 riiki) ning jõuliselt kandideerida ka 2028. aasta olümpiamängude kohale.

«Kolm aastat Eestis on möödunud väga kiiresti. Ning ka 2025. aasta tuleb juba kolme aasta pärast. Pole mõtet töötada eesmärkideta. Ning eesmärk peab olema köva!» rõhutas Toijala – õ-tähte armsalt soomepäraselt ö-na hääldades – uue lepingu teatavaks tegemise puhul korraldatud kohtumisel meedia­esindajatega. Võib meenutada, et Toijala õppis eesti keele väga kiiresti ära.

Toijala: mul on huvitav Eestis töötada!

«Kas need eesmärgid on reaalselt saavutatavad, näitab elu. Aga meie noored mängijad on väga motiveeritud töötama nende täitmise nimel. Olen kindel, et Eesti korvpalli paremad aastad on ees.

Juba Tiit Sokk alustas nooremate meeste koondisse toomisega. Eestis tööd alustades nägin suurt potentsiaali. Meil on juba praegu küllalt noor koondis ning altpoolt on noori veelgi tulemas. Tänavusel EMil astusime esimese sammu, järgmised sihid on loogilised. Juba seetõttu on mul Eestis olnud ja kindlasti on ka edaspidi väga huvitav töötada! Seegi aitas kaasa otsusele pikendada lepingut.

Läbirääkimised läksid päris kiiresti. Mul on omad mõtted, kuidas liikuda edasi nii meeste kui ka noorte osas. Korvpalliliit näeb asju samamoodi ning nii saimegi samale leheküljele,» kõneles Toijala.

Eesti saab osaleda Pariisi olümpiamängude valikturniiril

Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) on teinud kalendrisse olulise täienduse, Eesti koondis saab järgmise aasta suvel osaleda 2024. aasta Pariisi olümpiamängude valikturniiril.

Hiljem on olümpia (ja viimase valikturniiri) kohad jagatud välja kas EM-finaalturniiride või MMi otsustavas järgus, aga Eesti pole nii kõrgesse mängu sekkunud.

Nüüd suurendatakse ringi. Järgmise aasta augustis peetakse Euroopas 16 koondise osalusel eelvalikturniir, kus saavad osaleda ka kõik praeguselt valiksarja teiselt etapilt MMile mitte pääsevad meeskonnad.

Selle turniiri kaks parimat koondist pääsevad otsustavale valikturniirile, kus 24 meeskonda üle maailma jagatakse neljaks kuueliikmeliseks seltskonnaks ning iga turniiri parim pääseb olümpiale.

Pariisi mängude koht on kindel korraldajal Prantsusmaal, lisaks mängitakse seitse otsepääset välja MMil.

Ta lisas, et tänavusel EMil oli võimalus alagrupist edasi pääseda ning see jääb natukene kripeldama. «Teisalt see, mis Milanos toimus ning kui palju mängijad pingutasid suvisel perioodil – ma usun, et me kõik andsime endast maksimumi ning saame oma tegutsemisega rahule jääda.»

Tööd alustades oli üks soomlasest lootsi sihte luua mängijatele nn korvpallikodu. Ta tahab, et mängijad tunnetaksid, et abijõud on nende jaoks olemas ja toeks 365 päeva aastas.

«Mängijad näitavad kogu aeg välja, et nad tahavad koondisse tulla. Mina olen alati pidanud tähtsaks nendega pidevat suhtlemist ja hea sideme hoidmist. Olen Eestis töötatud aja jooksul külastanud välismaal 20–25 mängijat. Neil on alati olnud väga hea meel, kui olen külla läinud, rääkinud nii nende kui ka klubide-koolide juhtide ja treeneritega,» mainis Toijala olulist nüanssi oma töös.

Eesti koondise järgmised mängud toimuvad veebruari lõpus MM-valiksarjas, mil kohtutakse kodus Sloveenia ja võõrsil Rootsiga.

Märksõnad
Tagasi üles