R, 9.12.2022

ERRi eetris kriitikalaviini alla langenud Pohlak: süüdistused ei vasta tõele

ERRi eetris kriitikalaviini alla langenud Pohlak: süüdistused ei vasta tõele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Aivar Pohlak.
Aivar Pohlak. Foto: Eero Vabamägi

Jalgpalli maailmameistrivõistluste humoorika erisaate «Kinoteatri MM Katarsis» esmaspäevases episoodis esines Henrik Kalmet Eesti Jalgpalli Liidu ning Aivar Pohlaku aadressil kriitilise monoloogiga, kus heitis ette mannetut käitumist MMi korraldajamaa Katari inimõiguste rikkumiste korral.

Intervjuus Postimehele rõhutas EJLi president Aivar Pohlak, et väited jalgpalliliidu väärtuspõhise käitumise puudumisest ei vasta tõele. Samuti olevat Kinoteater EJLile kinnitanud, et saate stsenaarium ei olnud faktipõhine.

Henrik Kalmet.
Henrik Kalmet. Foto: Madis Veltman

Henrik Kalmeti monoloog ERRi saates «Kinoteatri MM Katarsis»

Aasta tagasi otsustas Eesti Jalgpalli Liit mitte liituda Põhjamaade ühisavaldusega, milles tunti muret nende inimeste pärast, kes seda «taktikalauda» (peetakse silmas MMiks rajatud taristut) on ehitanud. Norra kaalus isegi MMi boikoteerimist, mille peale moraalimajakas FIFA lubas Norrat sel juhul 2026. aasta MMile mitte lubada.

Kuu aega tagasi nõudsid kümme riiki, kelle hulgas olid Põhjamaad, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Šveits ja Portugal, kompensatsiooni tänavale heidetud ehitajatele saamata jäänud palkade eest. Eesti jäi taas kõrvale. Seevastu mängis Eesti koondis kaks sõprusmängu Kataris, et ka meie koondis saaks nendel kontidel mängida, kuna olgem ausad – finaalturniirile pääsemiseks ja päriselt nendel staadionitel mängimiseks oleks Eesti ainus võimalus, kui MMi osalejate arvu suurendataks 162ni.

2014. aastal kaotati kohalikule koondisele 0:3 ja 2018. aastal 0:2. Ei õnnestunud väravat lüüa, nagu ka inimõiguste koha pealt.

Kas EJL ongi teadlikult võtnud joone, et ei nõustuta n-ö läänemaailma seisukohtadega ja ei astuta FIFA ja UEFA otsustele vastu? Kas EJL on üldse kunagi FIFA või UEFA vastu astunud mõnes jalgpallipoliitilises küsimuses?

Eesti Jalgpalli Liit püüab käituda tasakaalukalt ning lähtuda spordi ja jalgpalli autonoomsuse printsiibist. Oleme FIFAs ja UEFAs toimunud ja toimuvates erinevates debattides konkreetsetel seisukohtadel, mis lähtuvad meie parimast arusaamisest ning ütleme need seisukohad ka välja. Sageli öelduga arvestatakse ja meie maine on justnimelt selgete ning argumenteeritud hoiakute esitaja oma, mis tähendab, et seda küsitakse tavapärasest tihedamalt. Oleme võtnud UEFA ja FIFA sees sõna vägagi kriitiliselt, kui see on olnud vajalik ja õige. Avalikult kuvatakse välja UEFA ehk siis Euroopa jalgpalliliitude ühine seisukoht.

Jalgpall, sealhulgas FIFA ja UEFA, ja ka muu sport on olnud inimeste ühendaja rollis, aga tuleb tõdeda, et selle rolli võtmine läheb üha keerulisemaks.

Eeldusel, et saates kõlanud väited vastavad tõele: miks EJL ei osalenud Põhjamaade ühisavaldustes?

Väited ei vasta tõele. Jalgpalli liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht kõneles Kinoteatri inimestega ja need kinnitasid samuti, et tegemist ei olnud faktipõhise tekstiga. Tõepoolest, ühte ega teist avaldust meile allkirjastamiseks pakutud ei ole.

Kataris sõprusmänge mängimas käies olid meie vastased just nimelt Põhjamaad, viimati mängisime seal aastal 2019 Soome ja Islandi ning aasta varem Rootsiga.

Vikerraadiole antud kommentaaris te rääkisite sellest, kuidas Kataril on õigus läänemaailma kriitika kiuste hoida oma kultuuri. Samas kommentaaris te ütlesite ka seda, et UEFA sõltumatu töögrupi raportid ei kattu sellega, kuidas massimeedias on püütud hoiakuid luua. Mida need raportid siis ütlevad? Ja miks UEFA (mis on jalgpalliorganisatsioon) hinnangud on pädevamad kui näiteks uurivate ajakirjanike omad, kes iga päev sellise asjaga tegelevad?

UEFA töögrupp moodustati sooviga saada täpset ja vahetut informatsiooni Kataris toimuva kohta ning sellel eesmärgil külastati Katarit regulaarselt. On arusaadav, et Kataris on enamik aastast väga palav ning just ehitustel töötamine seetõttu erakordselt raske. Seetõttu uuris töögrupp just võõrtööliste tingimuste ja sealse tööseadusandlusega seonduvat. Lühidalt võtaksin asja kokku nii: Kataris oli palju võõrtöölisi juba varem ja nende töötingimustega oli probleeme; maailmameistrivõistlusteks valmistumisel kasvas tööliste hulk märgatavalt, aga kuna nende olukord Kataris võeti kõrgendatud tähelepanu alla, siis parandati nii töötingimusi kui ka sellega seonduvat seadusandlust Kataris oluliselt ning see polnud enam kriitiline.

UEFA on meie jaoks otsene allikas ja teades organisatsiooni väärtuseid, vägagi usaldusväärne allikas.

Mis puudutab homoseksuaalsuse mittelubatavust Kataris, siis see on pigem seotud kohaliku kultuuri ja traditsioonidega, sest minu arusaamist mööda on Katari seadustega keelatud ka abieluväline suguelu. Just kultuur on see, kus erinevus tõepoolest rikastab ja ma ei pea selle nurga alt õigeks meie omast erinevat ellusuhtumist kritiseerida. Nagu Vikerraadios ütlesin, siis püüan probleeme näha pigem enda poolel ja olen väga mures üha kasvava narkomaania pärast läänemaailmas, mis araabia kultuurikeskkonnast hinnatuna on ilmselt mõeldamatult mastaapne inimsusevastane kuritegu.

Ütlesite ka seda, et raske on hinnangut anda. Miks?

Eelkõige eespool kirjeldatud põhjusel – meie käes otsesest allikast tulev info erineb massimeedias lõplike pähe esitatavatest väidetest. Kusjuures ka näiteks sellised väljaanded nagu Le Monde ja Deutsche Welle on leidnud, et pigem ei ole algselt hukkunute kohta esitatud ja kriitikalaine käivitanud andmed paikapidavad ning on tõdenud, et on raske hinnata, kas ja kui palju on Kataris tegelikult olnud inimõiguste rikkumistest põhjustatud surmasid.

Kahtlemata on surm ja inimeste väärkohtlemine traagiline ning kurb teema ja seda tähtsam on, et info, mille pealt järeldusi teeme, oleks täpne.

Olen varemgi öelnud, et inimese elukeskkond on nii füüsilistes kui ka vaimsetes tähendustes reostatud ja seda muu hulgas ka vaimsete solgiämbrite valimatu tühjendamise tõttu avalikus ruumis ning püüan ise sellist käitumist võimalusel vältida.

Märksõnad
Tagasi üles