Kõiv tuli tahtejõu abil august välja

Kauri Kõiv

FOTO: Nordic Focus

Poolteist aastat tagasi avaldas Eesti koondise lätlasest peatreener Maris Cakars, et Kauri Kõiv tegi suvega suure arenguhüppe, ja lootused olid suured. Siis aga sekkus saatus – puugihammustusest borrelioosi saanud 28-aastane Kõiv pidi läbi tegema pika antibiootikumikuuri, mis aga pani vormile paraja põntsu.


«See puugijama hoiab mind praegu tugevalt maa küljes kinni, väga kiiresti suusatada ei jõua,» tunnistas Kõiv toona Postimehele.

Käimasoleva hooaja eel oli Kõiv veendunud, et on vähemalt sama heas vormis kui enne puugihammustust, ning seda on tema tänavused sõiduajad ka näidanud. Aga võinuks vabalt juhtuda, et see puugihammustus saanuks Kõivu karjäärile saatuslikuks.

Läinud nädalavahetusel tunnistas Cakars Kõivule, et rääkis kevadel viie arstiga, kellest kolm arvasid, et elvalane peaks tippspordiga hüvasti jätma, kaks aga uskusid, et võiks proovida.

«Nüüd olid need kolm ka öelnud, et õigesti tegime,» sõnas Kõiv, kes otsustas tänu lähedastele laskesuusatamisega jätkata. «Mul oli ümberringi toetajaid, kes ütlesid, et sellest tuleb välja, kui vähegi tahta. Mul seda tahtejõudu jagus, pealegi, sellise hooajaga, nagu mul oli eelmisel aastal, poleks kindlasti tahtnud sporti ära lõpetada.»

«Ka sellega (eilse 26. kohaga – toim) oleks nadi lõpetada,» jätkas ta. «Arvan, et esikümme oleks see, mille pealt võib juba kunagi rääkida, et olen sporti teinud tugeval tasemel. Kui toetajad on olemas, jätkan Sotši olümpiani, endal igatahes tahtmist jagub.»

Eilsel tavadistantsil teenis Kõiv kohe esimeses lasketiirus ühe trahviminuti, kuid läbis ülejäänud tiirud puhaste paberitega ja sõitis välja oma karjääri parima tulemuse MMil. Senine parim tulemus oli 2008. aasta Östersundi MMil samal distantsil saadud 43. koht.

Suurt lootust polnud

«Arvan, et see oli siit tagant grupist startides enam-vähem maksimum,» mõtiskles 99. mehena rajale pääsenud Kõiv. «See üks trahv võinuks olemata olla, see polnud kauge möödalask. Probleem oli selles, et iga ringiga läks libisemine järjest kehvemaks, vahepeal mõtlesin, kas jõuangi lõpuni või läheb enne väljas pimedaks.»

«Ega ma ausalt öeldes täna ka mingeid erilisi lootusi ei seadnud, vaatasin stardinumbrit jälle. Ilmateade ütles, et võib-olla läheb õhtupoole külmemaks, ja see hoidis hommikuni tuju üleval, aga kolmandal-neljandal ringil vaatasin, et seda külma ei tule kuskilt. Õnneks oli rada sprindiga võrreldes natuke kõvem,» lisas Kõiv.

Eesti koondise raudvara Indrek Tobrelutsu võistlus oli mingis mõttes otsekui eelmise aasta MMi déjà vu – Tobreluts püsis kuni viimase lasketiiruni esikümne konkurentsis, kuid teenis seal kolm trahviminutit ja pidi lõpuks leppima 51. kohaga.

Mäletatavasti saabus ta puhaste paberitega viimasesse tiiru ka mullu Hantõ-Mansiiskis, ent jättis kaks märki üles ja sai 24. koha. «Nüüd läks natuke veel kehvemini,» nentis ta. «Kuna teadsin, et see on laskmisvõistlus, hoidsin end teadlikult rajal natuke tagasi, oluline on tiirus rahulikult tegutseda. Kolm tiiru see õnnestus, viimases aga oli väsimus juba suurem ja siis on vigu raskem ära hoida.»

Tobreluts ei salanud, et viimase tiiru eel pugesid pähe igasugused mõtted, ent ta ei usu, et möödalasud närvide tõttu tulid. «Teadsin, et viimane tiir on raske, aga ma ei saa öelda, et kõrbesin või mõtlesin üle, vahel asjad lihtsalt juhtuvad,» arvas ta.

«Ma ei oskagi seda muudmoodi kommenteerida. Lihtsalt oli üks järjekordne s*tt tiir. Ükskord tahaks ikka neli nulli ka ära lasta, enne ei saa sportlaskarjääri lõpetada. Täna see päev polnud, järelikult pean veel rajale tulema.»

Vorm ei pidanud vastu

Tobreluts nentis, et tulemus meelt rõõmsaks ei tee, aga ei näinud siiski põhjust suureks pettumuseks. «Nukrutseda pole enam midagi, see on juba ajalugu ja nüüd tuleb lihtsalt edasi tegutseda,» möönis ta. «See on natuke müstika, et olen enesekindlamaks muutunud ja enam ei tohiks nii suuri vigu sisse tulla, aga kahjuks ikka tuli. Olen igas elemendis parem, aga ei suuda seda millegipärast realiseerida.»

Priit Viks tegi oma MMi avastardil kaks möödalasku ja lõpetas 57. kohaga, neli trahviminutit kogunud Roland Lessing sai 67. koha.

«Kui sõita jõuaks, jääks rahule. Laskmise olen lõpuks ära õppinud, aga ju olen üksinda treenides suvel natuke vindi üle keeranud ja kõik muu asjade organiseerimine on nii palju energiat võtnud, et patareid hakkavad tühjaks saama,» lausus Viks. «Suvel oli vorm väga hea, andis lootust, aga ei pidanud talveni vastu. Samas, ma ei ütle, et see on halb koht, see on rahuldav. Aga saaks paremini.»

TABLOO

Laskesuusatamise MM Ruhpoldingus

Meeste 20 km: 1. Jakov Fak (Sloveenia) 46.48,2 (1 trahviminut), 2. Simon Fourcade (Prantsusmaa) +7,0 (1), 3. Jaroslav Soukup (Tšehhi) +12,3 (1), 4. Andreas Birnbacher (Saksamaa) +13,1 (1), 5. Klemen Bauer (Sloveenia) +16,6 (1), 6. Michal Slesingr (Tšehhi) +25,1 (1) ... 26. Kauri Kõiv +2.49,4 (1), 51. Indrek Tobreluts +4.15,1 (3), 57. Priit Viks +4.53,1 (2), 67. Roland Lessing +5.58,8 (4).

MK-sarja üldseis: 1. Martin Fourcade (Prantsusmaa) 910 punkti, 2. Emil Hegle Svendsen (Norra) 881, 3. Andreas Birnbacher (Saksamaa) 704 ... 58. Indrek Tobreluts 67, 71. Kauri Kõiv 34, 78. Roland Lessing 24.

Tagasi üles