R, 9.12.2022

ERRi satiirisaade Aivar Pohlakule: ei pea olema feministeeriumist, et ära tunda võimuprobleemiga meest

Tarvo Madsen
, ajakirjanik
ERRi satiirisaade Aivar Pohlakule: ei pea olema feministeeriumist, et ära tunda võimuprobleemiga meest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Foto: Madis Sinivee
  • Satiirisaade viitas, et jalgpalliliit pole Katari teemal sõna võtnud.
  • Pohlak ei soovinud diskuteerida, kas ta on liiga kaua ametis olnud.
  • ERRi sporditoimetuse juhi sõnul pole saate näol tegemist ajakirjandusega.

Jalgpalli maailmameistrivõistluste humoorika erisaate «Kinoteatri MM Katarsis» igas osas on lõik, kus Kinoteatri näitleja Henrik Kalmet esitab monoloogi, milles annab kriitilise kommentaari MMi ja jalgpalliga seotud teemadel. Peale FIFA ja Katari, kes MMi korraldab, on kriitikat saanud ka Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ja selle juht Aivar Pohlak. Viimase sõnul ei võta ta asja isiklikult.

Näiteks esmaspäevases episoodis esines Kalmet EJLi ning Pohlaku aadressil kriitilise monoloogiga, kus heitis ette mannetut käitumist MMi korraldajamaa Katari inimõiguste rikkumiste suhtes. «Meie suurem point oli see, et Eesti Jalgpalli Liit ei ole teinud ühtegi sellist avaldust ega ole üheski sellises pundis olnud ning pole oma seisukohta avalikult välja öelnud selles küsimuses,» selgitas Kinoteatri esindaja ja teksti autor Paavo Piik Postimehele.

Ta rääkis, et saatelõigu eesmärk ongi torkida ja provotseerida ning teadlikult võetakse roll, kus öeldakse välja mõtteid, mis ilmselt kõigile ei sobi. Samas aga põhinevad tekstid faktidel ja neid ei mõelda välja. «Meie ülesanne seal saates pole teha uurivat ajakirjandust, vaid tuua välja perspektiive, mis võiksid kõlada ja mis on paratamatult vahel võimukriitilised,» sõnas Piik ja lisas, et loomulikult on tegemist huumorisaatega. «Me ei kuuluta tõde, aga kuulutame mingit perspektiivi, mis meile tundub, et võiks kõlada.»

Postimehele andis sel teemal intervjuu ka EJLi president Pohlak, kes rõhutas, et väited jalgpalliliidu väärtuspõhise käitumise puudumisest ei vasta tõele. Samuti olevat Kinoteater tema sõnul jalgpalliliidule teatanud, et saate stsenaarium ei olnud faktipõhine. Kinoteater aga lükkas selle väite ümber – nemad pole jalgpalliliidule midagi sellist öelnud. Piik rääkis, et monoloogis oli vaid üks faktieksimus, mis võeti omaks, kuid juhtmõtet see ei muuda – EJLil on olnud korduvalt võimalusi oma arvamus välja öelda, kuid seda pole tehtud.

Monoloogitekstide autor on Kinoteatri üks eestvedaja Paavo Piik, kelle sõnul on tegemist küll huumorisaatega, kuid tekstide koostamisel võetakse aluseks faktid.
Monoloogitekstide autor on Kinoteatri üks eestvedaja Paavo Piik, kelle sõnul on tegemist küll huumorisaatega, kuid tekstide koostamisel võetakse aluseks faktid. Foto: Sander Ilvest

Pohlak usaldab UEFA töögrupi materjale

Pohlak rääkis Postimehele, et EJL püüab käituda tasakaalukalt ning lähtuda spordi ja jalgpalli autonoomsuse printsiibist. Tema sõnul öeldakse FIFAs ja UEFAs toimuvates debattides alati välja oma konkreetsed seisukohad. «Sageli öelduga arvestatakse ja meie maine on justnimelt selgete ning argumenteeritud hoiakute esitaja oma, mis tähendab, et seda küsitakse tavapärasest tihedamalt. Oleme võtnud UEFA ja FIFA sees sõna vägagi kriitiliselt, kui see on olnud vajalik ja õige. Avalikult kuvatakse välja UEFA ehk siis Euroopa jalgpalliliitude ühine seisukoht,» kirjeldas Pohlak.

Jalgpalliliidu president on Katari teemal arvamust avaldanud võrdlemisi vähe, kuid mõni aeg tagasi sõnas ta Vikerraadiole, et UEFA sõltumatu töögrupi raportid ei kattu sellega, kuidas massimeedias on püütud Kataris toimuvate inimõiguste rikkumiste suhtes hoiakuid luua. Postimehele ütles ta, et UEFA töögrupp moodustati sooviga saada täpset ja vahetut informatsiooni Kataris toimuva kohta ning sel eesmärgil külastati Katarit regulaarselt. Tema sõnul on arusaadav, et Kataris on enamik aastast väga palav ning just ehitustel töötamine seetõttu erakordselt raske. Sellepärast uuris töögrupp just võõrtööliste tingimuste ja sealse tööseadusandlusega seonduvat.

«Lühidalt võtaksin asja kokku nii: Kataris oli palju võõrtöölisi juba varem ja nende töötingimustega oli probleeme; maailmameistrivõistlusteks valmistumisel kasvas tööliste hulk märgatavalt, aga kuna nende olukord Kataris võeti kõrgendatud tähelepanu alla, siis parandati nii töötingimusi kui ka sellega seonduvat seadusandlust Kataris oluliselt ning see polnud enam kriitiline,» rääkis Pohlak.

FIFA presidendi Gianni Infantino ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
FIFA presidendi Gianni Infantino ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Foto: Eero Vabamägi

Küsimusele, miks eelistab Pohlak usaldada jalgpalliorganisatsiooni uurimist uurivate ajakirjanike arvamusele, vastas ta, et UEFA on nende jaoks otsene allikas ja teades organisatsiooni väärtuseid, vägagi usaldusväärne allikas.

Välismaised meediaväljaanded on käinud välja erinevaid arve, kui palju inimesi on MMi taristu rajamisel hukkunud. Näiteks mullu veebruaris väitis ajaleht The Guardian hukkunute arvuks 6500, ent Amnesty International lausa 15 000. Hiljem on mitmed väljaanded, näiteks Le Monde ja Deutsche Welle öelnud, et täpselt on raske hinnata, kui palju on Kataris tegelikult olnud inimõiguste rikkumistest põhjustatud surmasid. Samas nentis Deutsche Welle oma faktikontrollis, et Katari valitsuse enda andmete ebatäpsus on viinud olukorrani, kus kindlatest numbritest ei oska keegi rääkida. See omakorda tõstatab küsimuse, miks ei suuda Katari valitsus usaldusväärseid andmeid jagada.

«Kahtlemata on surm ja inimeste väärkohtlemine traagiline ning kurb teema, ja seda tähtsam on, et info, mille pealt järeldusi teeme, oleks täpne. Olen varemgi öelnud, et inimese elukeskkond on nii füüsilistes kui ka vaimsetes tähendustes reostatud ja seda muu hulgas ka vaimsete solgiämbrite valimatu tühjendamise tõttu avalikus ruumis, ning püüan ise sellist käitumist võimalusel vältida,» sõnas Pohlak.

Neljapäeval võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles osutatakse, et Katar võis saada jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldusõiguse altkäemaksu abil. Lisaks juhib resolutsioon tähelepanu kurvale tõsiasjale, et võistluste ettevalmistamisel Kataris hukkus või sai vigastada tuhandeid võõrtöölisi, eelkõige ehitussektoris.

Parlamendi hinnangul lokkab FIFAs süsteemne ja ulatuslik korruptsioon. Võistluste korraldusõiguse andmine Katarile ei toimunud 2010. aastal läbipaistvalt ning sellega seotud riske ei hinnatud. «Otsusega kahjustas FIFA tõsiselt jalgpalli mainet ja prestiiži kogu maailmas,» öeldi Euroopa Parlamendi pressiteates.

Parlament ärgitab Saksamaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat ja teisi liikmesriike, kellel on suured jalgpalliliigad, nõudma jõuliselt FIFA põhjalikku reformimist. Muu hulgas tuleks ette näha demokraatlikud ja läbipaistvad menetlused jalgpalli MMi korraldaja valimiseks ning nõue, et võistlusi korraldavad riigid peavad täitma rangeid inimõiguste ja keskkonnakriteeriume.

«Sportlaste ja jalgpallisõprade kaitseks ning spordi abil toimuva mainepesu lõpetamiseks ei tohiks rahvusvaheliste spordiürituste korraldusõigust anda riikidele, kes rikuvad põhi- ja inimõigusi ning kus lokkab süsteemne sooline vägivald,» kirjutati pressiteates.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul on Katari valitsus praeguseks hüvitanud töötasuga seotud kuritarvituste ohvritele 320 miljonit USA dollarit. Samas ei ole toetus- ja kindlustusfond kõikehõlmav, mistap tuleks selle kohaldamisala tagasiulatuvalt laiendada, nii et see hõlmaks aega alates FIFA jalgpallimeistrivõistluseks valmistumisest. Fondist peaksid saama kompensatsiooni ka hukkunud tööliste lähedased ja inimõiguste rikkumise ohvrid. Parlamendi hinnangul peaks tööliste peredele mõeldud kompensatsioonipaketi rahastamisse panustama ka FIFA.

Parlament kutsus Katari ametiasutusi üles kõiki võõrtööliste surmajuhtumeid põhjalikult uurima ning tagama töötingimuste tõttu hukkunute peredele kompensatsiooni. Lisaks märgib parlament, et Katari hiljutised püüded parandada töötingimusi ja -õigusi, millele rahvusvaheline kogukond on tähelepanu juhtinud, on küll kiiduväärsed, kuid vastu võetud reformiotsused tuleb nüüd täiel määral ellu viia.​

Pohlak: kultuur on see, kus erinevus tõepoolest rikastab

Lisaks on MMi puhul palju kõneainet pakkunud LGBTQ küsimus. Näiteks survestas FIFA mitmeid koondisi, kes soovisid kanda kaptenipaela, millel toetusavaldus LGBTQ-le. Ka Euroopa parlament taunis jõuliselt Katari suhtumist seksuaalvähemustesse, sest riigi seadused lubavad seksuaalvähemuste esindajaid ilma süüdistust esitamata või kohtuprotsessita kinni pidada koguni kuus kuud. Samuti peaksid Katari ametivõimud tarvitama jõulisemaid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ja naiste osakaalu suurendamiseks tööturul ning kaotama täielikult naiste eestkoste.

Pohlaku sõnul on homoseksuaalsuse keelamine Kataris seotud kohaliku kultuuri ja traditsioonidega. «Minu arusaamist mööda on Katari seadustega keelatud ka abieluväline suguelu. Just kultuur on see, kus erinevus tõepoolest rikastab, ja ma ei pea selle nurga alt õigeks meie omast erinevat ellusuhtumist kritiseerida. Nagu Vikerraadios ütlesin, siis püüan probleeme näha pigem enda poolel ja olen väga mures üha kasvava narkomaania pärast läänemaailmas, mis araabia kultuurikeskkonnast hinnatuna on ilmselt mõeldamatult mastaapne inimsusvastane kuritegu,» lisas ta.

ERR: Kinoteatri saated ei ole ajakirjandus

ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna. FOTO:
ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna. FOTO: Foto: Ülo Josing

ERRi spordiuudiste juht Rivo Saarna ütles Postimehele, et väga oluline on eristada meediat ja ajakirjandust, ning toonitas, et Kinoteatri saated ei ole ajakirjandus, vaid meelelahutus.

Saates käsitletavad teemad on paljuski võetud ajakirjandusest ning võivad anda põhjuse ajakirjanduslikuks käsitlemiseks, aga «Kinoteatri MM Katarsis» on tema sõnul selgelt huumori- ja satiirisaade. «Kinoteatri meeskond saate sisu loojana on terav, osutades kriitiliselt olulisele, balansseerides samal ajal liialduste ning eetika piiril. On vaatenurga küsimus, kas see lõhestab või tervendab ühiskonda. Sarnast teravat, jõulist ning ühiskonnas kõneainet pakkunud satiiri ja huumorit on Eestis tehtud ka varem – näiteks «Tujurikkuja», «Kreisiraadio». Minu isiklik arvamus on, et huumorit ja satiiri võiks meedias, sh Eesti Rahvusringhäälingus olla rohkemgi,» ütles Saarna.

Küsimusele, kas jalgpalliliit on andnud ERRile saatelõikude kohta ka tagasisidet või püüdnud neid kuidagi «vaigistada», vastas Saarna, et neil on jalgpalliliiduga tihe ja hea koostöö. Omavahel kõneldes on küll vahetatud arvamusi, kuid jalgpalliliit pole püüdnud programmi mõjutada või avaldada survet mistahes programmide sisu või edastamise osas.

«ERR on kõigi oma programmide sisuvalikutes sõltumatu. Eesti Jalgpalliliidul ning Aivar Pohlakul on sarnaselt Kinoteatriga võimalus oma seisukohti meie programmis esitada. Eile oli jalgpallistuudios EJLi arendusdirektor Mihkel Uiboleht ning esmaspäeval ootame jalgpallistuudiosse alaliidu presidenti Aivar Pohlakut,» lisas ta.

Pohlak ei võta huumorisaadet isiklikult

Satiirisaates on loobitud kaikaid EJLi ja selle juhi Aivar Pohlaku kodaratesse, kuid Pohlak neid süüdistusi tõsiselt ei võta.
Satiirisaates on loobitud kaikaid EJLi ja selle juhi Aivar Pohlaku kodaratesse, kuid Pohlak neid süüdistusi tõsiselt ei võta. Foto: Madis Sinivee

Kui esmaspäevases saates oli Kinoteatri saatelõik Eesti Jalgpalli Liidu suhtes kriitiline nende väheste selgete sõnumite tõttu, siis kolmapäevases saates võeti põhjalikumalt ette Eesti jalgpall.

Saades viidati, et jalgpalliliidu juht Pohlak on olnud ametis juba aastakümneid, kuid Eesti jalgpalli olukord pole suures plaanis paranenud. Mängu toodi ka ajakirjandusest läbi käinud väited Pohlaku kohta: näiteks see, kuidas jalgpalliliidu hümni tegi Pohlaku tütre abikaasa ja kuidas käis Lilleküla staadioni ostmine.

Saates mängis Pohlakut Tõnis Niinemets, kellega Henrik Kalmet viis läbi näideldud intervjuu, mille lõpuks Pohlaku karakter küsimuste peale ärritus.

«Maksupettused, koduvägivald, ajakirjanduse tasalülitamine – Pohlaku ülemkäik on nagu ülemlaul 90ndate inimesele. Või nagu EKRE ütleks – ministrikandidaadile. Eesti Jalgpalli Liidu president on hetkel juhatuse liige 12 erinevas ettevõttes või ühingus. Ei pea olema feministeeriumist, et ära tunda võimuprobleemiga meest. Nagu Macbeth (Shakespeare’i näidend – toim) oma naisega, ammu ümber piiratud, keeldub ta põhimõtteliselt oma vigu tunnistamast,» luges Kalmet ette monoloogi.

Pohlak ise ütles, et ei pea õigeks tõstatatud teemadel diskuteerimist ega soovi seda teha. Samuti tõi ta välja ERRi väite, et tegemist ei ole ajakirjanduse, vaid meelelahutusega. «Mis puudutab isiklikku seisukohta ja tundemaailma, siis püüan sarnaseid olukordi võtta väljakutsena iseendale ja oma elupõhimõtetele. Üks sellistest on reegel mitte solvuda ega võtta asju isiklikult, vastasel korral võin isegi muutuda maailma lõhestajaks ning inimeste tühistajaks,» ütles ta Postimehele.

Märksõnad
Tagasi üles