TELEGRAMM KATARIST Brasiilia ahastab jälle, aga ei taha õppust võtta

Postimees Sport
Copy
Brasiilias nähakse peamiste patuoinastena koondise suurimat tähte Neymari ja peatreener Tite'd.
Brasiilias nähakse peamiste patuoinastena koondise suurimat tähte Neymari ja peatreener Tite'd. Foto: Ariel Schalit/AP Photo/Scanpix

Teisipäeval ja kolmapäeval peetakse jalgpalli MMil poolfinaalid, aga võistluste ajaloo edukaim riik, ainuke viiekordne maailmameister Brasiilia neis ei osale. Pärast 2002. aasta MMi, mille finaalis alistasid brassid 2:0 Saksamaa, on nad vaid korra suutnud MMil viimase nädalani konkurentsis püsida.

See juhtus nende kodusel MMil 2014, aga mälestus pole Brasiilia jaoks kaunis, sest esmalt kaotati poolfinaalis 1:7 Saksamaale ja seejärel pronksimängus 0:3 Hollandile, räägib Kuku Raadio saates «Telegramm Katarist» MM-finaalturniiri kohapeal kajastav ajakirjanik Ott Järvela.

«Nii 2006., 2010., 2018. kui ka 2022. aasta MM lõppes Brasiiliale kaotusega veerandfinaalis, kusjuures alati jäädi alla Euroopa riigile. 2006 kaotati 0:1 Prantsusmaale, 2010 1:2 Hollandile, 2018 1:2 Belgiale ja nüüd Kataris penaltiseerias Horvaatiale. Ehk et kui vaadata olukorda veidi teisiti, siis Brasiilia unistus kuuendast MM-tiitlist on viiel korral järjest lõppenud kaotusega Euroopa riigile. Prantsusmaale, Hollandile, Saksamaale, Belgiale ja Horvaatiale.

Tegemist pole juhuse, vaid reegliga. Brasiilias on ikka valitsenud arvamus, et kui nad jäävad truuks oma jalgpalliideaalidele, mida sel MMil nägime väga kaunilt säramas 1/8-finaalis Lõuna-Koreaga, kus löödi kohtumise esimese 36 minutiga neli väravat, siis asjad lõpuks laabuvad, võidud tulevad ja aupaiste samuti. Elu on tõestanud, et ainult ideaalidele truuks jäämisest ei piisa.

Viis järjestikust untsu läinud MMi tähendavad, et mitte ükski alla 25-aastane brasiillane ei seosta jalgpalli MMi kaunite mälestuste, vaid ikka millegi ebameeldivaga. Ilus mäng ehk joga bonito pole selle loojate ehk brasiillaste jaoks suutnud 20 aastat järjest ilusaid mälestusi luua.

Kataris kogetud pettumuse eest tehakse Brasiilias kõige rohkem etteheiteid meeskonna suurimale staarile Neymarile ja peatreener Titele. Ajaleht Extra kirjutas Neymari kohta: «Ta ei leidnud söötudega headel positsioonidel olnud kaaslasi. Neymar polnud loominguline nagu horvaatide 37-aastane Luka Modric. Kaugel sellest. Ta mängis sel MMil nii, nagu tal karjääri praeguses faasis kombeks, vilksamisi särades.» Tite pani Horvaatiale kaotatud veerandfinaali järel ameti maha. Aga mis see enam päästab.

Brasiilia kaotuse järel on välja toodud, et kuigi viiel MMil järjest on Brasiilia langenud Euroopa meeskonnale kaotades, ei kipu viiekordne maailmameister end sellisteks olukordadeks valmis seadma. Kui käimasoleva MMi mängud Serbia, Šveitsi ja Horvaatiaga välja jätta, pole Brasiilia kohtunud ainsagi Euroopa koondisega pärast 2019. aasta 26. märtsi, mil peeti maavõistlus Tšehhiga. Seejärel on lisaks Lõuna-Ameerika tsooni valikmängudele peetud maavõistlusi, aga mitte Euroopa, vaid eksootilisemate koondiste vastu, sest seeläbi teenib Brasiilia jalgpalliliit kopsakamaid honorare. Viiekordse maailmameistriga kohtumise eest on paljud nõus maksma.

Pikalt on valitsenud arvamus, et Lõuna-Ameerika valiksari on koondisejalgpalli kontekstis maailma kõige keerulisem võistlus, sest kui välja jätta Venetsueela ja Boliivia, siis ülejäänud kaheksa koondist on kõik tugevad ja hiljuti MMil mänginud. Jalgpalliportaal The Athletic rääkis sel teemal Sao Paulos elava Lõuna-Ameerika jalgpallieksperdi Jon Cotterilliga, kes märkis, et see arvamus on ilmselt ekslik: «Lõuna-Ameerika valiksari on tõesti väga nõudlik, kui silmas pidada pikki võistlusreise ja väga erinevaid tingimusi, kus tuleb mängida. Kuumust, niiskust ja kõrgust merepinnast. Aga meeskondade kvaliteedi mõttes tasub meeles pidada, et Ecuador ja Uruguay ei pääsenud sel MMil isegi alagrupist edasi, jäädes alla vastavalt Senegalile ja Lõuna-Koreale,» märkis Cotterill.

Brasiilia jalgpallis on kombeks, et normaalset tulemust pole olemas. Kõik on kas hästi või täiesti halvasti. Käib kas võidukas samba või voolavad ahastusepisarad. Viis MMi järjest on juhtunud viimane,» raporteerib Järvela.

«Telegramm Katarist» on eetris igal päeval MM-finaalturniiri lõpuni. Argipäeviti kell 10.45 veerand tunni pikkusena ja nädalavahetustel kell 15 tunniajase saatena. Eksklusiivseid tähelepanekuid Dohast vahendab Ott Järvela.

Tagasi üles