FC Kuressaare kapten ja poolkaitsja, 30-aastane Sander Seeman lõpetas oma jalgpallurikarjääri ja keskendub nüüd muudele tegemistele.
Premium liiga klubi kapten lõpetas 30-aastaselt karjääri
«Eks need mõtted on viimastel aastatel minuga juba olnud. Eks ta aja jooksul on kujunenud ning nüüd sai see otsus siis lõplikult tehtud,» märkis Seeman klubi kodulehel. Ta lisas, et kahel rindel rabamine on olnud omaette väljakutse ja elus on muid asju ka, mida teha.
Seemani karjäär möödus FC Kuressaares, kus mängis 233 kohtumist ja lõi 4 väravat. «See on lapsepõlvest saadik olnud klubi, kus on mängitud ja ei ole näinud põhjusi, miks mujal seda teha,» põhjendas poolkaitsja.
Oma karjääri kokku võttes tunnistab Seeman, et midagi kripeldama ei jää. Tal on hea meel sellest, et sai end Eesti kõrgeimas liigas proovile panna ja kuna tal viimased aastad isiklikult mingeid eesmärke jalgpalliga kusagile jõuda ei olnud, siis võttis ta kogu seda asja hobina.
Sportlikult parimaks saavutuseks hindab Seeman lõppenud hooajal meeskonnaga võidetud viiendat kohta. «Nii lihtne see ongi ja see on hea saavutus,» leidis ta. «Roman oli treenerina juba kolmandat aastat ning jõudis selle ajaga need detailid paika lihvida ja meeskond tuli ideedega kaasa. Eks ta selline järjepidev töö oli.»
Samas tuli Seemanil kaptenina kanda ka rohkem vastutust. «Eks teised oskavad seda rohkem hinnata, aga ma andsin endast parima ja kõik mis mul oli ning mingit reservi kusagilt ei jäänud. Kõik, mis oli panin välja ja nii suur see oli kuidas see kellelegi tundus,» lausus ta.
Seemanist ei saanud kunagi professionaalset mängijat, kuigi oma oskustelt tagumise poolkaitsja positsioonil oleks ta vähemalt Eesti liigas seda väärinud. «Mingil hetkel ma ise otsustasin jalgpallile mitte niipalju pühenduda ja pidasin haridust tähtsamaks,» põhjendas soojusenergeetikat õppinud Seeman, kes ülikoolis õppides endal jalgpallurina perspektiivi ei näinud ja haridus sai prioriteediks.
Aga ka pakkumisi Eesti klubidelt ei olnud. «Minu teada,» märkis ta. «Võib-olla klubijuhtide tasandil on midagi räägitud. Aga ma ei võta seda nii, et minu oskusi ei ole hinnatud. Ju siis see on reaalsus ja peegeldab seda, kuidas asjad tegelikkuses on. Ise see mind kripeldanud ei ole ja kahetseda pole midagi.»