Eesti meeste võrkpallikoondise endine peatreener Gheorghe Cretu on mõnes mõttes globaalse inimese definitsioon. Rumeenias sündinud, ent igapäevaselt Austria pealinnas Viinis resideeruv juhendaja on treenerileiba maitsnud üheksas riigis, kuid ükski neist ei saa tema sõnul vastu Eestile, kuhu jäi lahkudes maha ka osa tema südamest.

Seega kui Eesti olümpiakomitee kutsus Cretut aasta lõpus taas Eestisse, et «Spordiaasta tähtede» galal parima treeneri auhind üle anda, ei pidanud ta eriti pikalt mõtlema. Vastav soov oli tal kohe olemas, küsimus oli lihtsalt, kas töögraafik ka seda võimaldab. Või õigupoolest, töövaba graafik, sest hetkel on kulda ja karda võitnud juhendaja koduklubita.

«Ma ei teadnud pikalt, kas mul õnnestub ikkagi tulla, sest alati võib juhtuda, et mõni klubi soovib mind endale palgata. Aga kui asjad paika said, siis oli selge, et peame ikkagi tulema. Ja koos perega, sest meil on siin väga palju sõpru,» sõnab 54-aastane rumeenlane, käsi südamel.

Kommentaarid
Copy