Ajal, mil enamusel polnud kodus värviteleviisoritki, oli meeletult populaarne koroonamäng. Eestimaal polnud vist kohta, kus seda praeguseks unustuse hõlma vajanud mängu harrastati. Võistluste stardinimekirjade poognad oli pikemad kui kohtunikud.
«Natuke laua tagumist jalga veel vaja tõsta,» juhendab Hillar Elva oma kodus koroonalaual loodi vaadates. Ta on üks neist, kelle kodus on koroonamäng ikka veel au sees. Äsja on ta pannud kütte saunaahju, et siis Tallinnast Kadrinasse külla tulnud perekonna ja paari Tartu sõbraga koroonalahingut pidada. Suurt loba ei aeta, kui mänguvahendid paigas, siis tervituseks kerge käeplaks ja lähebki paarismänguks lahti.