Juba teist aastat järjest on Otepää kahevõistluse MK-etapi üheks peategelaseks kujunenud tuul, mis jätab võistlusi kas ära või lükkab neid edasi. Siinkohal tasub taas vastata küsimusele, miks pole Tehvandi hüppemäel tuulevõrku.
Otepää MK-etapi üks peategelasi tõstatas korduma kippuva küsimuse
Möödunud hooajal peetud MK-etapil jättis tuul ära PCR-võistluse ning klassikalise Gunderseni formaadi asemel peeti üks võistlustest ühisstardiga formaadis, mis tähendas, et sportlased alustasid murdmaasuusatamisega ja lõpetasid hüppamisega.
Tänavusel MK-etapil jäid tuule tõttu esmalt ära neljapäevased treeningud ning laupäeval naiste hüppevõistlus. Mehed said õnneks võistelda ning Kristjan Ilves teenis sel hooajal oma kolmanda esikümnekoha.
Nii mõndagi Euroopa hüppemäge kaitseb tuule eest võrk. Miks ei ole sellist lahendust kasutatud aga Otepääl?
Tuulevõrgu teema on Tehvandi spordikeskuses laual olnud, kuid kindlate otsusteni pole kunagi jõutud. Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Tehvandi hüppemägi pole n-ö klassikaline hüppemägi.
Kuna Otepää hüppetorn pole ehitatud maa peale, vaid n-ö õhku, siis on see ka tuuletundlikum kui need Kesk-Euroopa hüppemäed, mis on ehitatud looduslikele mäenõlvadele. Täpselt samal põhjusel on Tehvandile keeruline tuulevõrku püstitada.
«Kui mujal maailmas aetakse kraana või post püsti, siis Otepääl on äratõukekoht maapinna ja puudega võrreldes lihtsalt niivõrd kõrgel. Inseneridele oleks see suhteliselt keeruline ülesanne. Sellist ühtset arusaama pole tekkinud, kuhu täpselt ja mis mahus seda teha,» ütles Tehvandi spordikeskuse juhataja Jaak Mae mulluse MK-etapi ajal.
«Kaarel Nurmsalu on öelnud, et klassikalise tuulevõrgu panemine, nagu on Lahtis, ei aitaks, sest Otepääl on tuult vaja püüdma hakata juba kaugemalt. Oleme sportlastega sel teemal rääkinud, kuid konkreetset ja head lahendust ei paista,» lisas ta.
Siiski tuleb nentida, et tuulevõrk pole võluvits. Maailmas on palju võistluspaiku, kus võrgud on olemas, kuid võistlused jäävad ikka suure tuule tõttu ära.