Ülemvõim väsitab: koondised tahavad norralaste piiramist

Norra suusakoondis tähistamas Johannes Hösflot Kläbo võitu Tour de Skil. Foto: AP Photo/Alessandro Trovati/Scanpix

Suusamaailmas on käimas tõeline Norra pidu ning seda tõestas ehedalt ka lõppenud Tour de Ski. Mitme Euroopa suusakoondise treenerid on aga selle üle pahameelt avaldanud.

Norra suusatamine on täielikus tipus ning neil jagub kümneid sportlasi, kes võivad heal päeval MK-etapil võidu eest heidelda. Nõnda ongi konkurendid hakanud nurisema, et suurriikidele tuleks määrata sportlaste piirmäär, mis võrdsustaks seisu.

Sel hooajal on nähtud olukorda, kus MK-sari on muutunud Norra lahtisteks meistrivõistlusteks. Näiteks Lillehammeris täitsid nende sportlased esikümnest üheksa positsiooni. Pole haruldane näha esikümnes vähemalt kuut-seitset norralast.

«Olen varemgi seda mitu korda öelnud. On oluline tegutseda, nagu maailmameistrivõistlustel, kus iga riigi neli paremat saavad osaleda. Samuti näiteks maailmameistrid ja MK-sarja üldvõitja. Sellest piisab täiesti ja me saaksime korralikud võistlused,» lausus Saksamaa koondise treener Peter Schlickenreider NRKle.

«Olen õnnelik, et Norral on maailma parimad suusatajad. Pole vahet, kust parimad tulevad — olgu nad Norrast või Venemaalt. Lihtsalt on arulage, et nende riikide esindajaid on stardis lausa 12. Inimestel kaob selle ala vastu lihtsalt huvi, kui 12 esimest tulevad ühest riigist,» põhjendas ta.

Temaga nõustub ka Itaalia koondise juhendaja Markus Kramer, kes varem juhendas seitse aastat Venemaa suusatajaid. «Nad on liiga tugevad ning neid on liiga palju stardis. FIS peaks selle üle veidi mõtlema,» nentis Kramer.