Eesti sportlased võitsid mullu 326 tiitlivõistluste medalit. Olümpiaaladel aga kõigest näpuotsaga

Ville Arike
, reporter
Copy
Lõviosa Eesti medalisajust tuli mitteolümpiaaladelt, mille üks säravamaid esindajaid on kettagolfar Kristin Tattar.
Lõviosa Eesti medalisajust tuli mitteolümpiaaladelt, mille üks säravamaid esindajaid on kettagolfar Kristin Tattar. Foto: Disc Golf Pro Tour/Facebook

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõru­maa sai 30. detsembril toimunud aasta sportlase auhinnagala lavalt uhkelt kuulutada, et Eesti sportlased võitsid aasta jooksul 330 medalit, mis on palju-palju rohkem kui aasta varem.

Kui siinkirjutaja enne gala algust olümpiakomitee (EOK) peasekretärilt Siim Sukleselt lõppeva aasta muljete kohta küsis, tõi ka Sukles esimesena välja medalite arvu ning rõhutas, et aasta varem võideti vaat et poole vähem autasusid (täpsemalt 191).

«Kui selle arvu sisse vaadata, siis esiteks sport ongi Eestis heal tasemel, teiseks aga jättis Venemaa ja Valgevene sportlaste eemalejäämine konkurentsi hõredamaks. Väga palju medaleid võitsid noored, seega ei saa öelda, et noorus on hukas. Ning iga spordiaasta, mil väikses Eestis võidetakse olümpiamedal, on kordaläinud!» rääkis Sukles.

Kui spordiregistri statistikaosa lahti lüüa, selgub, et mullune täpne medalite arv oli 326. Ning kui hakata sellesse arvu põhjalikumalt süüvima, tuleb välja, et mitteolümpiaalad on Eestis tõepoolest heal tasemel.

Tagasi üles