Kui mõni Eesti jalgpallur siirdub mängima Vahemere äärde, panevad vutisõpradest irvhambad siinmail pea alati foorumites ja kommentaarides mängima plaadi «kliima on hea ja vigastuse oht väike». Jalgpallurite jaoks võib see tõesti nii olla, kuid meie võrk- ja korvpallurid unistavad soojas Lõuna-Euroopas sageli ka käpikutest ja talvejopest.

Kuivõrd detsember-jaanuar-veebruar on ka Vahemere ääres talvekuud, näitab temperatuuripügal noil kuudel seal üldjuhul 15–20 kraadi. Seda päeviti. Öösiti võib vastavast näidust rahumeeli kümme kraadi maha lahutada ning sinna ongi koer maetud.

Sest kuigi viis kraadi pole eestlase jaoks just ülemäära külm, muutub see kärmelt selleks, kui ehitised ja riided temperatuurile vastavad pole. «Ega siin saalis mingit kütet pole,» tõdeb Küprose võrkpalliliigas Pafiakose klubi juhendav Rainer Vassiljev.

Kommentaarid
Copy