Mikk Pahapilli õnnetu MM-võistlus

Mikk Pahapill kukkus Istanbulis toimunud MMil tõkkejooksus valusalt ning sellega tema jaoks maailmameistrivõistlused ka lõppesid. Foto: AFP/SCANPIX

Kui üks asi hakkab viltu vedama, veab ikka lõpuni. Mikk Pahapilli etteasted sisekergejõustiku MMi seitsmevõistluse avapäeval olid tema tavapärasest tasemest kaugel maas, kuid laiemalt võttes polnud see veel katastroof. Laupäeva hommikul tõkkesprindis kukkumine võib aga halvimal juhul lüüa kõikuma mehe suvise olümpiaunistuse.

Tegelikult ei tea Pahapilli õlavigastuse tõsidust veel keegi. Istanbulis Acibademi haiglas tehtud uuringud andsid keerulise nimega diagnoosi: acromioclavicular-liigeses olevat keskmise suurusega separatsioon. Maakeelde tõlgituna tähendab see õlaliigese ühe osa rebendit.

Viga sai parem õlg, mis kümnevõistlejatel on seotud mitme alaga: kuulitõuke, kettaheite, teivashüppe ja odaviskega.

Haiglas fikseeriti Pahapilli parem käsi liikumatusse asendisse. Vähemalt laupäeva õhtul ei osanud Eesti kergejõustikukoondise massöör Indrek Tustit öelda, kui kauaks käsi sellesse asendisse jääb. Otsuse teevad arstid, aga nende juurde pääseb Pahapill alles koju jõudes.

«Ma ei oska öelda, kui tõsise traumaga on tegemist. Nägin küll kohalikus haiglas tehtud pilte, ent nende põhjal on keeruline midagi täpsemat öelda,» rääkis Istanbulis sportlaste eest hoolitsev Tustit. Ta lisas, et sellise vigastuse ravi võib vajada lõikust, ent alati pole see vajalik. Ka selle peavad otsustama Eesti arstid. Koju jõudes pöördub Pahapill suure tõenäosusega doktor Madis Rahu poole.

Esialgu ei paistnud Pahapilli kukkumine kuigi hull. Ta komistas teisel tõkkel ja kukkus läbi kolmanda tõkke seda puudutamata. Saatuslikuks sai sellises olukorras ilmselt refleksliigutus – kukkudes pani ta käed ette ja ühel hetkel kandus kogu keharaskus just ühele käele ja õlale.

Valu oli nii suur, et mees jäi rajale istuma. Appi tõtanud meedikud tõmbasid rõhksidemega ta käe keha vastu kinni ja sõidutasid areenilt ratastoolis minema. Pikema jututa viidi blond vägilane kohalikku haiglasse, kust ta pääses pärast esialgseid uuringuid sportlaste hotelli puhkama.

Türgi arstid kirjutasid Pahapillile peotäie retsepte ja Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi käis apteegis kõike vajalikku ostmas. «Need oli valuvaigistid ja erinevad vitamiinid, et esimestel päevadel valuga toime tulla,» rääkis Teigamägi. «Kokku sai nendest päris suure paki.»

See on ka ainus detail, mis vigastatud sportlase kohta avalikkuse ette jõudis. Teigamäe sõnul pole lihtsalt rohkem midagi öelda – asjad saavad selgemaks pärast uut läbivaatust.

Samal ajal kui Pahapill lebas hotellitoas, liikus ameeriklane Ashton Eaton spordihallis maailmarekordi suunas. Näiliselt mängleva kergusega kogus ta lõpuks 6645 punkti, mis on 77 silma rohkem, kui ta suutis aasta tagasi Tallinnas.

Vägeva tulemuse sepistamiseks jooksis ta 60 m 6,79, hüppas kaugust 8.16, tõukas kuuli 14.56, hüppas kõrgust 2.03, jooksis 60 m tõkkeid 7,68, hüppas teivast 5.20 ja läbis 1000 m 2.32,77. «Selles seerias polnud ühtegi ebaõnnestunud ala,» õhkas Eaton rahulolevalt.

Kuigi laupäeva õhtul võis Eaton tunda enda mitmevõistluse kuningana, pole temagi osalemine Londoni olümpial kindel. Nelja aasta tähtsaimale võistlusele jõudmiseks peab ta end veel tõestama katsevõistlusel. «See oli väga hea hooaja sissejuhatus, kuid pean alustama ettevalmistust USA olümpia katsevõistluseks, kus on teadupärast alati väga tihe konkurents,» tõdes ta.

Eatoni supertulemuse taustal oli ülejäänud seitsmevõistluse tase erakordselt madal. Ukrainlane Aleksei Kasjanov võitis hõbeda 6071 punktiga, venelasel Artjom Lukjanenkol piisas pronksi saamiseks 5969 punktist.