Yana Toom ei toetanud nõudmist kõrvaldada Venemaa sportlased olümpialt

Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Parlamendi 83 liiget pöördus Euroopa Ülemkogu eestistuja Charles Micheli poole avaldusega, et survestada Euroopa riike nõudma Venemaa ja Valgevene sportlaste kõrvaldamist 2024. aasta Pariisi olümpiamängudelt. Kui Marina Kaljurand (SDE) ei saanud enda sõnul pöördumist allkirjastada, siis Yana Toom (KE) sõnas, et tema seda ei toetagi. 

Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) algatatud pöördumises rõhutatakse, et Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) otsus lubada Venemaa ja Valgevene sportlased 2024. aasta Pariisi olümpiale on vastuvõetamatu. «ROKi otsus pisendab Venemaa  sooritatud sõjakuritegusid ja genotsiidi Ukrainas,» ütles Terras pressiteate vahendusel.

Kirjas viidatakse Euroopa Parlamendi 23. novembri resolutsioonile, milles tunnistati Venemaa terrorismi toetavaks riigiks ning rõhutati vajadust isoleerida Venemaa rahvusvahelisest kogukonnast.

«Euroopa riigid peavad seisma Ukraina poolel. Veebruaris toimuval Euroopa Ülemkogul tuleb kutsuda kõikide riikide valitsusi ja parlamente toetama Venemaa ja Valgevene sportlaste täielikku isoleerimist rahvusvahelistelt spordiüritustelt.» Ühtlasi viidatakse pöördumises ROKi varasematele otsustele ning enam kui 60 riigi otsusele boikoteerida 1980. aasta olümpiamänge.

Terrase sõnul ei tohi Euroopa riigid antud küsimuses silma kinni pigistada. «Venemaa agressiooni tõttu on mõrvatud ja vägistatud lugematul hulgal süütuid ukrainlasi. Sooritatud sõjakuritegudest ei ole võimalik mööda vaadata. Meil on moraalne kohustus teha kõik selleks, et Putini režiim ja kuritegude sooritajad võetaks vastutusele. Kuni seda pole tehtud ei ole Venemaal ega Valgevenel kohta rahvusvahelistel spordiüritustel,» rääkis ta.

Pöördumise allkirjastanud 83 saadiku hulgas on viis Eestist: lisaks Terrasele Andrus Ansip, Jaak Madison (EKRE), Sven Mikser (SDE) ja Urmas Paet (RE). Eesti eurosaadikutest ei ole pöördumist allkirjastanud Yana Toom ega Marina Kaljurand.

Siiski sõnas Kaljurand Postimehele, et ehkki ta pöördumisele allkirja anda ei saanud, siis toetab seda täielikult. «Teen seda kõigis nendes formaatides, mis mulle võimalik on,» rõhutas ta ning täpsustas hiljem ühismeedias, et viibis sellel nädalal Genfis seoses ÜRO Relvastuskontrolli Nõukoja tööga.

Toom ütles seevastu, et tema põhjus mitteallkirjastamiseks oli see, et tema seda lähenemist ei toeta. «Kui ma loen, mida räägivad selle kohta meie sportlased: Kaia Kanepi, Irina Embrich ja teised, siis ma võtan kuulda meie spordiinimeste seisukohta. Kui nad võitlevad seal ilma liputa, seal ei kõla agressorriigi hümni. No siis võibki niimoodi olla.»

Küsimusele, et kas on midagi, mis tema meelt selles küsimuses muudaks, sõnas Toom, et ta arvab, et kindlasti ei tohi lubada olümpiamängudele neid, kelle kohta on teada, et nad toetavad Putini agressiooni. «Kes on kuskil seda avalikult öelnud, kasutab lubamatuid sümboleid. Aga me ju ei tea, kes need inimesed on,» ütles ta.

«See kollektiivse vastutuse põhimõte jääb mulle ka arusaamatuks. Sest kui vastutavad kõik, siis lõppkokkuvõttes ei vastuta keegi. Me teame, kes on need inimesed, kes võtsid vastu otsuse, kes ründavad Ukrainat. Kas seda on iga Venemaa sportlane? Ei tea.»