EOK auditi taustal: Eesti spordi suuremaid probleeme on administratiivne suutlikkus

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn usub, et suur osa avalikust ja erarahast, mis spordiringkondades liigub, on hästi hoitud, kuid sellest hoolimata tuleb täita nõudeid, mida seadus ette näeb. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Eelmise aasta novembri viimastel päevadel edastas kultuuriminister Piret Hartman EOK presidendile Urmas Sõõrumaale ja peasekretär Siim Suklesele haldusjärelevalve tulemused. Kultuuriministeeriumi audit tuvastas, et EOK ostis mitme aasta jooksul kokku enam kui 230 000 euro eest kaupu ja teenuseid, ilma et oleks korraldanud läbipaistvaid riigihankeid. Näiteks sai peasekretär Sukles kinnitada iseenda tehtud kulutusi.

Kultuuriministeeriumist kinnitati Postimehele, et EOK on veebruari esimeseks nädalaks mitmed puudused kõrvaldanud. Näiteks on EOK vastu võtnud riigihangete korra, samuti on uuendatud töökorralduse reegleid, mida on täiendatud infoga, kes kinnitab peasekretäri või tema volitatud isikute kulude aruanded.

Tegemist oli regulaarse järelevalvega, mis viidi läbi spordiseadusest tulenevalt – see on kultuuriministeeriumi kohustus tulenevalt sellest, et alates 2019. aastast on spordialaliitude toetuste menetlemine antud halduslepinguga üle EOK-le. Järelevalve eesmärk ongi osutada puudustele, mida kõrvaldada.