Ukraina olümpiamedalist meenutas ROKi presidendile 1936. aasta natsi-olümpiat
/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
14. veebruar 2023, 23:30
/nginx/o/2023/02/14/15139716t1h099f.jpg)
Londoni olümpial kolmikhüppes pronksmedali võitnud ukrainlanna Olha Saladuha soovitas Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presidendil Thomas Bachil veidi ajalooga tutvuda, kui too otsustab, kas Venemaa ja Valgevene sportlasi ikkagi peaks 2024. aasta Pariisi mängudele lubama.
Saladuha, kelle auhinnakapist võib leida veel 2011. aasta MM-kulla, kolm Euroopa meistri tiitlit ning veel lugematu hulga medaleid, hinnangul on Bachi näol tegemist intelligentse inimesega, kes peaks olema võimeline nägema paralleele praeguse olukorra ja 1936. aastal Berliinis toimunud mängude vahel, mida teatakse ajaloos rohkem kui natsi-olümpiat.
«Meenutagem korraks, mis juhtus pärast 1936. aasta olümpiat Berliinis, kus [Adolf] Hitler ennast esitles?» sõnas Saladuha intervjuus AFP-le ning tõmbas seejärel Bachi eest tollele paralleeli. «Pärast 2014. aasta Sotši olümpiat aga algas Ukrainas sõda.»
«Ka pärast teist maailmasõda oli Saksamaa olümpiamängudelt pagendatud. Pärast säärast kurjust oli maailmal lihtsalt keeruline teistmoodi käituda. Praegu näeme aga täpselt sama, eriti arvestades, et sõda on jätkuvalt käimas! Bachi loogikat võib ju mõista, kuid sellega ei saa nõustuda. Tema tahab lihtsalt, et mängudest võtaks osa võimalikult palju sportlasi,» jätkas Saladuha.
Teise maailmasõja tõttu ei toimunud olümpiamänge 1940. ega 1944. aastal. Pausilt naasti alles 1948. aastal Londonis, kuid nendele mängudele ei lubatud Jaapanit ega Saksamaad.
ROK andis eelmisel kuul mõista, et otsib viise, kuidas lasta Venemaa ja Valgevene sportlastel neutraalselt ikkagi mängudel osaleda.
Saladuha jaoks on aga ainuüksi säärase mõttekäigu peale tulemine juba šokeeriv. «Sõda käib ju jätkuvalt edasi: inimesed surevad ja linnasid hävitatakse iga päev. Ja mida me näeme samal ajal Venemaal? Sajad profisportlased avaldavad oma toetust Ukrainas käiva sõja osas,» jätkas ta.
«Me pole kuulnud kedagi neist sõja vastu rääkivat. Rääkige mulle, kas sellistes oludes on tõesti aus lasta venelased tagasi võistlema, isegi kui see toimuks neutraalse lipu all?» lõpetas Saladuha lisades, et temale teadaolevat on juba üle 40 riigi valmis Pariisi mänge boikoteerima, kui Venemaa ja Valgevene sportlased sinna tõepoolest peale lastakse. Vahet pole, kas neutraalsetena või mitte.