Eksootilise suusariigi esindaja tõusis MMil poodiumile, maailmameistrilt unelmate tagasitulek

AJ Ginnis. Foto: REUTERS/Leonhard Foeger/SCANPIX

Mäesuusatamise MMi viimasel päeval jagati medalid välja meeste slaalomis. Maailmameistriks krooniti ajaloo üheks paremaks slaalomisõitjaks peetav Henrik Kristoffersen. Tõelise üllatuse pakkus Kreeka esindaja AJ Ginnis, kes võitis hõbeda.

Slaalomis reastati avalaskumised mehed tugevuse järjekorras ning nõnda läksid MK-sarja edukamad mehed just esimestena. Samas avanes protokollis vaatepilt, kus medali eest olid valmis võitlema ca 20 meest.

Avalaskumise võitis väga kindla esituse pakkunud Manuel Feller, kes edestas lähimaid konkurente 0,13 sekundiga ja tõstis austerlaste lootusi 2023. aasta MMi esimesest kuldmedalist. Teist kohta jagasid seejuures norralane Lucas Braathen ja Kreeka esindaja AJ Ginnis. Viimane alustas seejuures laskumist stardinumbriga 24.

Teine laskumine tegi paremusjärjestuses olulisi muudatusi. Enda poodiumikoha suutis ainsana säilitada just Ateenas sündinud Ginnis, kes sõitis välja 12. tulemuse, ent sellest piisas, et hõbemedal säilitada.

Esikohale kerkis karjääri jooksul slaalomis koguni 23 MK-sarja etapivõitu noppinud Henrik Kristofferssen. Norralane, kes polnud slaalomis kunagi MM-medalit võitnud, tegi oivalise laskumise, millega tõusis 16. kohalt maailmameistriks. Lõpuks edetas ta Ginnist 0,20 sekundiga. Pronks kuulus itaallasele Alex Vinatzerile, kes oli avalaskumise järel seitsmes. Esimese laskumise parim Feller pidi sedapuhku leppima seitsmenda koha jagamisega koos Braatheniga.

Kui Norra on mõistetavalt MMidel väga palju medaleid võitnud, siis AJ Ginnise tulemus on ajalooline. Nimelt pole kunagi varem ükski Kreeka mäesuusataja MMidel poodiumile kerkinud.