:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556202t1hb4c5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/22/15154854t1hf23c.jpg)
Tallinna Kalevi jalgpallimeeskonna hooajaeelsel pressikonverentsil oli kõigi ajakirjanike huulil ainult üks küsimus: milline on klubi presidendi Ragnar Klavani roll tiimi juures? Sellele tuli mitmesuguseid vastuseid.
«Mis roll? Pressikonverentse kokku kutsuda,» sõnas meie kõrgeima lennuga jalgpallur esimese hooga vastuseks, viidates ajakirjanikele saadetud kirjale, mille pealkirja ette oli lisatud «Ragnar Klavan kutsub». «Päris hästi oli vist see sõnastus läbi mõeldud,» lisas ta muige saatel.
Tõsisemal noodil jätkates ütles Klavan, et kuigi ametinimetuse järgi president, üht kindlat rolli ta enda jaoks algavaks hooajaks veel välja mõelnud pole. «Kindlasti katsun mingis võtmes treenereid aidata ja alustada ise sel teekonnal õppimisega,» mainis ta näiteks juhendamishuvi ega andnud ikka selget vastust küsimusele, kas tõmbab mängijakarjäärile joone alla või mitte.
«Ma mõistan, et inimestel võib olla kopp ees: «kuule, Klavan, otsusta ära juba, nii pikalt on trall juba käinud», kuid ma tõesti ei ürita asja kuidagi kunstlikult huvitavaks teha. Probleem ongi selles, et asi pole nii mustvalge, et saaksin midagi [konkreetset] välja öelda,» selgitas ta oma mõttekäiku.
«Mul on väga palju erinevaid funktsioone ja ma pole veel täpselt aru saanud, kus oleks mu kasutegur kõige suurem. Kahjuks on aga nii, et kõike teha ei saa: mängida innukalt, askeldada presidendiametis ja siis teha treeneriasju. Ühesõnaga: mõttekohti on.»
Ainult näole ei looda
Tallinna Kalevi juhtnäod Ragnar Klavan ja Joel Lindpere on teada vaat et igale vutimänguga vähegi kursis olevale inimesele Eestis. Kas tänu sellele on neil olnud ka lihtsam klubile sponsoreid ja kaasteelisi leida?
«Tõesti, ega paremat tandemit naljalt Eestist leia. Oleme tuntud, kuid toetajaid on ikkagi raske saada. Üldjuhul ikkagi vangutad pead, et kuidas asju paremaks muuta,» sõnas Lindpere.
Klavan möönis, et omad plussid tuntusel siiski on, kuid pelgalt sellele klubi üles ehitada on samuti vale. «Praegu võib ju Klavanil olla ilus nägu, kuid äkki kukub see paari aastaga ära, misjärel seda enam müüa ei saa,» alustas ta väikese muigega.
«Oluline on, et klubi oleks jätkusuutlik ka minu ja Joeli persoonita. Praegu võib see küll anda eelise, kuid aja möödudes võivad need hoovad kaduda. Oluline ongi, et me siis ära ei ehmataks, kui Klavanit enam müüa ei saa.»
Võimu ei kuritarvita
Kalevi spordidirektor, Klavani hea semu Joel Lindpere ütles pressikonverentsil välja, et tema näeks meie tippkaitsjat meelsasti ka platsil. Klavani vastus mikrofoni – «siis tuleb parem pakkumine teha» – kutsus mõistagi esile naerupahvaka.
Esindusmeeskonna treener Aivar Anniste andis samuti mõista, et Klavani-suguse kaliibriga tagalamees kuluks marjaks ära, kuid automaatselt, pelgalt presidendi-nimetuse pärast, teda mängu ei pandaks. Seda rõhutas ka Klavan ise.
Meie missioon oleks oma noortetööga anda Eesti A-koondisele järgmisi staarmängijaid lootuses, et ühel hetkel jõuame selle tulemusena ka finaalturniirile.
Tallinna Kalevi president Ragnar Klavan
«Leian, et see oleks teiste mängijate suhtes ebaaus, kui ma ei käi piisavalt treeningutel kohal ega panusta sinna aega. Jah, presidendina saaks seda teha – ja mõnes riigis ka tehakse –, kuid minu nägemuses peaks tööeetika ülejäänutega vähemalt sarnane olema,» lausus endine Liverpooli mängumees.
Isegi kui Klavanit mängijana Kalevi treeningutel näha ei saa, siis abilisena ihkab ta käe külge lüüa: seda ennekõike kaitsefaasis, positsioonispetsiifilise treenerina. Kuigi juhendamispisikuga, välistab seitsmekordne Eesti parim jalgpallur peatreeneriambitsiooni. «Ma olen sellist tüüpi, kes sobib rohkem noortega. Pealegi, noort puud on lihtsam painutada kui vana.»
Ent Klavani põhiroll on siiski presidendi oma, mida ta nüüd, seitse aastat pärast de jureametisse asumist, ka päriselt täitma hakkab. «Siiani on põhiline seljakoti kandmine jäänud Joeli õlgadele,» ei salanud ka Klavan oma senist, mõnes mõttes patrooni-funktsiooni. «Samas, suuremaid visioonilisi otsuseid oleme ikkagi koos teinud.»
Kui praegu on Kalevi meeskonna siht laiem ja seotud Eesti jalgpalli arenguga, siis 2016. aastal pukki pääsenuna unistati suurelt ja kõrgelt. «Meie esimene eesmärk oli kolme aastaga nelja hulka jõuda ja Euroopasse pääseda,» meenutas Lindpere sinisilmseid plaane.
«Lendasimegi hurraaga peale, et nüüd teeme, kuid ühel hetkel said aru, et reaalsed plaanid taandusid kõigele muule: infrastruktuur, finantsküsimused, oma noored, KTM-reeglid. Saime aru, et me ei ehitanud asja loogiliselt ja järjepidevalt üles.»
Praegu tõdeb Lindpere, et tal on hea meel, et neil on õnnestunud klubiga lühikese aja jooksul läbi kombata kõik nn faasid: olla esiliiga tipus, võidelda meistriliigas püsimise pärast, jääda püsima, proovida koostada esiviisiku satsi, ent saada vastu näppe, kukkuda tagasi esiliigasse, ronida sealt taas üles.
Hurraast saadud kogemust
«Me oleme nii palju õppinud...» jätkas Lindpere. «Lisaks, olles ka teistes klubides olnud, väidan, et kui me teinuks esimese hooga kõrgema lennu ja siis kukkunuks, olnuks maandumine valusam. Selline, kust võib-olla ei oleks osanudki edasi minna. Praeguseks oleme sellest aru saanud ja hakanudki asja üles ehitama loogiliselt.»
Loogiline tähendab siis oma noortele tuginemist. Ent sedagi tehakse suuremalt kui teised klubid, sest esimesena Eestis rajab Tallinna Kalev oma akadeemia: 2023. aasta sügisel avatakse uues Mustamäe riigigümnaasiumis noorjalgpallurite eriklass.
Mustamäega ihkab klubi ennast siduda ka suuremalt – TalTechi linnakusse on kavas rajada pealinna kolmas täismõõtmetes pneumohall –, kuid selle projektiga on siiani olnud rohkem vastu seina jooksmist kui edasiminekut. «Ehitusluba läks äkki kuuendat korda sisse? Paraku on see poliitilistel põhjustel siiani soiku jäänud, kuid loodame, et nüüd õnnestub ja saame gaasi põhja panna,» püsis Lindpere optimistlik.
Klavani sõnul ongi kõik klubi tulevikusihid seotud akadeemiaga. «Mina olen oma peas mõelnud, et kümne aasta pärast on Kalevil Baltimaade parim akadeemia. See võiks olla parim koht, kus siinsed noored saavad võimaluse tippmängu jõudmiseks,» sõnas ta, lisades, et see ei tähenda, et käsikäes peaks käima ka klubi enda esiletõus. «Me üritame natukene teistmoodi.»
Seejärel lõi Klavan letti klubi kõrgelennulise visiooni: «Meie missioon oleks oma noortetööga anda Eesti A-koondisele järgmisi staarmängijaid lootuses, et ühel hetkel jõuame selle tulemusena ka finaalturniirile. Suur pilt on ikkagi Eesti jalgpalli arendamine.»
Ja kuna Klavan juba koondiseni jõudis, siis lõpetuseks: kas teda ennast võiks veel sinisärgis näha? «Kui see oleks mõlemale poolele kasulik ja minust oleks mingigi kasu, siis võime seda veel arutada, aga mida rohkem aeg edasi läheb, seda väiksem see tõenäosus on. Mina näen, et seal on juba piisavalt häid mängijaid ees,» tegi Klavan vastusega noorematele ruumi.