Saada vihje

Eesti hobused lendasid maailmameistrivõistlustele äriklassis

Copy
Kestvusratsutamise MMi eel
Kestvusratsutamise MMi eel Foto: Mari Saar

Juba mõne päeva pärast asuvad Araabia Ühendemiraatides (AÜE) toimuvatel maailmameistrivõistlustel starti Eesti kestvusratsutajad. Kuna ratsutamine on eriline ala, kus inimene võistleb koos loomaga, tuli lisaks sportlastele lennata AÜEsse ka nende võistlushobustel.

Iga reis algab kohvrite ja asjade pakkimisest ning erandiks ei ole ka hobused. Ühe hobusega võib kaasas olla kuni 50 kg varustust, mis tuleb pakkida kohvrisse. Seda ei tohi lukustada, sest iga kohvriga on kaasas nimekiri kohvris olevatest asjadest ja lennupersonal peab saama pagasi sisu kontrollida. Loomulikult peavad nimekirjas olema ka kaasavõetavad toidulisandid ja ravimid. Lisaks peavad need olema originaalpakendites.

Asjad pakitud, on aeg asuda Hollandi poole teele, sest Eesti lennujaamast hobused lennata ei saa. Sarnaselt inimestega tuleb ka hobustel enne pardale minekut läbida turvakontroll, kus veendutakse, et lennukiga reisiv hobune on tõepoolest sama loom, kes on passis. Nimelt peab olema igal hobusel oma pass, kuhu kantakse sisse teha erilised tunnused, nagu näiteks kehamärgised, kiibinumber ja muud vajalikud andmed.

Kui turvakontroll edukalt läbitud, sai iga hobune päitsete külge nimesildi ning hobused laeti transportimiseks mõeldud konteinerisse. Iga konteiner mahutab kolme boksi ehk kolme hobust. Boksid on kitsad ning hobuste pealelaadimisel jälgitakse, et kõrvuti oleksid hobused, kes omavahel hästi läbi saavad. Eesti hobused said õnneks reisida kõrvuti.

Hobustele lennureisiks mõeldud konteiner, mis ootab neid lennujaama hoones.
Hobustele lennureisiks mõeldud konteiner, mis ootab neid lennujaama hoones. Foto: Tiina Kuusepuu

«Hobused olid muidugi ärevil ja hea meelega sinna konteinerisse minna ei tahtnud. Kõik ju kolises ja mürises,» rääkis hiljuti möödunud aasta parimaks kestvusratsutajaks tunnistatud Tiina Kuusepuu. «Muidugi oli kurb oma hobuse, Gabrieliga, hüvasti jätta ja närima jäi teadmine, et hobune peab nüüd pikalt seisma kitsas boksis. Lisaks veel mure, kas hobuseid ikka piisavalt jälgitakse, joodetakse ja söödetakse.»

Hobused ootavad pardale minekut.
Hobused ootavad pardale minekut. Foto: Tiina Kuusepuu

Õnneks olid need hirmud asjata, sest lennureisi ajal hoolitses hobuste eest kogenud meeskond ja igaks juhuks on lennureisidel alati kaasas ka veterinaarid. Lennureisi ajal oli tagatud hobustele vaba ligipääs heinale ja veele. Kui inimene saab mõned tunnid ilma söögita hakkama, siis hobused peavad sööma. Hobused söövad looduses 16 tundi ööpäevas ning hobused ei tohi söögita olla kauem kui neli tundi. Tühja kõhuga olemine on hobustele ebaloomulik ja võib tuua kaasa erinevad terviseprobleemid.

Lennureis paneb proovile nii inimeste kui hobuste kannatlikkuse. «Lennujaamas pidime olema kell 11, et hobused üle anda, ja lend pidi esialgu väljuma kell 17, ent erinevate viperuste tõttu väljalend hilines,» räägib Lilian Schönberg. Konteinerites pidid hobused väljalendu ootama 6 tundi, lennusõit ise kestis 7 tundi. Võistluspaika jõudsid hobused alles kell 6 hommikul kohaliku aja järgi.

Uksed sulguvad ja hobused jäävad ootama, kuniks varsti juba Abu Dhabis jälle jalga sirutada saab.
Uksed sulguvad ja hobused jäävad ootama, kuniks varsti juba Abu Dhabis jälle jalga sirutada saab. Foto: Tiina Kuusepuu

Ratsanikud kinnitasid, et lennureisile, ja see oli Eesti hobustele esimene selline kogemus, pidasid hobused hästi vastu. «Minul isiklikult varasem lennukogemus hobusega puudus, mistõttu oli õhus palju küsimusi ja vastuste puudumine tekitas nii meelehärmi kui muret,» muljetas Tiina Kuusepuu. Katriin Kalle, kes lendas AÜEsse juba detsembris, märkis, et tema hobune, Mister Tondi, kaotas lennureisiga pisut kaalu, kuid keerulisem oli kohanemine uue kliimaga. «Hobusel kulus kohanemiseks umbes kümme päeva,» hindas Katriin.

Taaskohtumine hobustega oli emotsionaalne. «Boksi astudes esimese asjana kallistasin oma hobust ja kiitsin, kui tubli ta on! Mul oli kaasas veel Eestist kaasa võetud kuivatatud leiba, mille Gabriel isukalt kohe ära sõi. Pärast taaskohtumist veetsin palju aega boksis, ei tahtnud kuidagi teda enam üksi jätta,» rääkis Tiina.

Kui Eestist lahkusid hobused uhke talvekarvaga, siis kõrbesse sattudes tuli hoolega kasvatatud karv ära pügada. Selle tarbeks võeti Eestist kaasa spetsiaalne hobuste pügamismasin. Miks hobuseid ei saanud juba Eestis pügada? Eesti ratsutajad konsulteerisid selles küsimuses veterinaariga, kes leidis, et kui pügada hobused vahetult enne reisi, esineb suur risk hobuste haigestumisele ning soovitav oleks teha seda võistluspaigas.

Pügamiseta ka ei saa. Praegu on AÜEs peaaegu 30-kraadine soojus ning talvekarvaga hobustel on ülekuumenemise oht.

Pügatud hobused võistluskohas mõned päevad enne võistlust.
Pügatud hobused võistluskohas mõned päevad enne võistlust. Foto: Mari Saar

Eesti kestvusratsutajad asuvad starti juba sel laupäeval. Esmakordselt on ratsutamises maailmameistrivõistlustel Eestit esindamas meeskond. Meeskonda kuuluvad Tiina Kuusepuu ja Gabriel, Lilian Schönberg ja Amal el Awrah OX, Eveli Pärna ja Ragazza, Brenda Prants ja Assman ning Katriin Kalle ja Mister Tondi.

Eestlased viimastel treeningutel.
Eestlased viimastel treeningutel. Foto: Mari Saar
Tagasi üles