Eesti koondise juht: mitte keegi ei ole tahtnud Bruusile midagi halba

Heiko Väät. Foto: Kuvatõmmis videost

Pärast seda, kui juunioride maailmameistri Karmen Bruusi ja tema treeneri Mehis Viru intervjuudest on ilmnenud, et Eesti kergejõustikuliidu distsiplinaarkomisjoni otsus maalib noore kõrgushüppaja ja tema juhendaja läbisaamisest mullusuvisel U20 MMil Calis pildi, mis erineb tegelikkusest ning on põhjustanud Bruusile elus raskusi, ütles tol võistlusel Eesti võistkonda juhtinud ning kergejõustikuliidule Colombias nähtu põhjal avalduse kirjutanud Heiko Väät, tema ei ole Bruusi kohta ühtegi avaldust teinud ega talle halba tahtnud.

Väät lausus usutluses Postimehele, et tema tegi avalduse Bruusi treeneri Mehis Viru kohta, sest Audentese spordigümnaasiumis, kus ta töötab treenerina, on korduvatel koolitustel õpetatud märkama sobimatut käitumist ja sellest teada andma. Kuna ta esindas U20 MMil Eesti kergejõustikuliitu, tegi ta esildise alaliidule.

Ülemöödunud nädala lõpus otsustas kergejõustikuliit Viru kaasuses teha distsiplinaarkomisjoni langetatud otsuse kõigile nähtavaks. Veidi rohkem kui nelja lehekülje pikkusest otsusest käsitleb poolteist lehekülge ehk mahult umbes 35% Bruusi ja Viru suhteid Cali MMil. (Veidi vähem kui kolmandik lehekülge ehk kogu otsuse mahust umbes 7% käsitleb Viru suhteid sportlastega, kes on otsuses tähistatud tähtedega A, B ja C.)

Karmen Bruusi eelmise nädala intervjuust Postimehele tuli välja, et ta on kogu sellest loost väga valusalt pihta saanud!

Keegi ei tahtnud Karmenile mitte midagi [halba]. Lihtsalt me märkasime, kuidas täiskasvanud inimene [Viru] käitus ja me pöörasime tähelepanu, andsime alaliidule teada ja alaliit võttis [ette] edasised käigud. Karmeni kohta ei ole meil ühtegi paha sõna.

Kas selles valguses, mida rääkis Postimehele pikas intervjuus Mehis Viru ning mida on Karmen Bruus ja tema ema kirjeldanud oma kirjalikes seletustes kergejõustikuliidule, tundub teile, et too pilt, mis tuleb välja teie ja veel kahe treeneri, Tõnu Kaukise ja Andrei Nazarovi avaldusest, ning mis toimus Calis tegelikult, on ikkagi kaks väga erinevat asja?

Veel kord: mina kui team leader [võistkonna juht] tegin kokkuvõtte sellest võistlusest ja kuna me treenerid on läbinud koolitusi, kuidas märgata kas ahistamist või kuidas [iganes] me seda nimetame, siis mina, Nazarov ja Kaukis kirjutasime avalduse alaliitu ja alaliit tegutses edasi. Meie rohkem edasi ei uurinud.

Miks keegi Calis võistluste ajal ei ütelnud Virule ja Bruusile, et nende käitumine on taunitav?

Mina olin alaliidu poolt võistlusel peatreeneriks pandud. Mina kui treener ja tiimi juht andsin enda otsesele ülemusele ehk alaliidule teada [Viru ja Bruusi suhtlusest]. Mina ei ole see isik, kes hakkab võistluste ajal lahendama mingeid asju, mis ei ole otseselt võistlusega seotud. Minu ülesanne oli, et võistlejad saaksid võisteldud, et neil oleks katus pea kohal, et neil oleks söök olemas, et nad jõuaksid õigel ajal võistluspaikadesse. Selle kohta, mis seal kõrvalt paistis, esitasin [avalduse] alaliidule, kes võttis vastu otsuse, mis toimub edasi. Mina kui peatreener võistlustel ei pidanud seda seal vajalikuks ütelda, sest oluline oli seal võistelda.

Arvestades seda, et Bruus ja Viru on ka Calis toimunust rääkida saanud ning pilt on muutunud pärast seda nüansirohkemaks, siis kas kogu lugu tundub teile jätkuvalt selline, nagu kergejõustikuliidu otsuses on kirjutatud, või näete ise ka nüüd rohkem tausta ja konteksti ning mõistate paremini seda, millised olid seal treeneri ja sportlase suhted?

Mina ei saa seda teistmoodi näha, kui nägin Calis. Seda, nagu Calis oli, kirjutasin alaliidule ja alaliit tegeles asjadega edasi. Minu avaldus on alaliidus, seal on [kõik] kirjas. Mida ma siin muuta saan, kui Mehis Viru või Karmen Bruus on midagi öelnud?

Minu kui ajakirjaniku asi ei ole survestada, et võtke avaldus tagasi või öelge, et see on valesti tehtud, kuid näen, et on selgunud terve hulk uusi asjaolusid, mida varem polnud üldse esitatud. Kui lugesin kergejõustikuliidu distsiplinaarkomisjoni otsust, tekitas see hästi palju küsimusi, sest seal olid ainult vihjed, mis kogumis loovad mingisuguse mulje, aga konteksti polnud arvestatud.

Kui natuke laiemalt vaatad, siis mitte keegi ei ole tahtnud Karmenile mitte midagi ära teha, [ei ole tahtnud] Karmenile halba. Kurb on see, et Karmen on kistud sellesse protsessi. Mehise-poolne käitumine seal võistlustel oli see, mis [avalduste esitamise] käivitas. Karmen on piltlikult öeldes vahelüli ja kaotaja pool spordi mõttes. Mitte keegi ei ole tahtnud seda, et Karmeniga need asjad niimoodi [läheks]. Me lihtsalt pöörasime tähelepanu treeneri eetikale, kuidas treener noore inimesega seal oli ja käitus. Meie panime seda tähele, andsime alaliidule teada, alaliit tegi omad käigud edasi.

Meid on [Audentese] spordigümnaasiumis koolitatud, iga aasta on kaks-kolm koolitust, kuidas märgata, mida märgata. Vastavalt sellele me käitume. Kui me ei oleks [avaldust esitanud], oleks öeldud, et Lätist [Läti koondise juhilt Dmitrijs Miļkevičsilt] tuli teade, aga miks teie ühtegi vastust ei anna. Ma ei saa oma asjadest taganeda, kui olen mingit suhtlemist ja pilku näinud.

See on nii raske asi. Kurb on see, et Karmen on kistud... igal pool on pildid, et Karmen ja Mehis. Oleks Mehise pilt, aga ta on igal pool Karmeniga koos.

Viru ja Bruus, samuti Karmen Bruusi ema ei ole teinud saladust sellest, et Karmen Bruus pidigi Calis olema Mehis Viru pideva hoole all. Seda on lugeda nende intervjuudest, selle kohta on olemas Karmen Bruusi ja tema ema kirjalik tunnistus. Kergejõustikuliidu komisjon oleks pidanud seda arvestama, aga nad ei ole üldse konteksti arvesse võtnud. See teeb nõutuks. Ma ei saa sellest uurimisest aru. Kui ma teeksin mingisuguse avalduse, mille kohta tuleb pärast välja, et see avaldus läks täiesti valesti või selle põhjal tehti mingisugune uurimine, mille järel aga ilmneb, et asi oli hoopis teistmoodi või oli palju keerulisem, siis minu avalduse tõttu inimene kannatab alusetult. Mul küll südametunnistus piinaks ausalt öeldes.

Lihtsalt kurb on see, et Karmen on igatpidi [uurimise] sisse [sattunud]. Antud juhul oli see treeneri eetika küsimus, ega keegi seal Karmeni küsimust lahendanud.

Kergejõustikuliidu otsuses on kolm sportlast tähistatud tähtedega A, B ja C, võib-olla oleks Karmen Bruus pidanud olema D?

Kogu kaasus on alaliidu teha, nemad võtavad infokillud kokku. Kogu info saab sealt. Nii nagu need asjad olid, nii me kirjutasime, nemad [alaliidus] otsustasid ja tegid edasi uurimised.

Arvestades teile tehtud koolitusi, et peab märkama, ja lugedes kergejõustikuliidu otsust, kust näeb, et ette on kantud mingid detailid ning puudub taust, näiteks millised olid kokkulepped treenitava, treeneri ja lapsevanema vahel – mida te ei saagi teada, ei pruugigi teada –, siis küsin, kas ettekandmise kohustus ei lähe teie arvates mõnikord tagakiusamiseks ja asjatute kannatuste tekitamiseks neile, kelle kohta avaldus esitatakse?

Antud juhul oli see ikkagi treeneri eetika [rikkumine]. Koolis on samamoodi, et kui märkad, tuleb sellest teavitada. Loomulikult saab keegi seal haiget, kas kõvemini või nõrgemini, [oleneb], kuidas uurimised edasi lähevad.

Kes märkab ja kes pigem pistab pea liiva alla, et parem, kui ma sellest mitte midagi kellelegi teada ei anna, las jääb samaviisi. Kuna me tegeleme lastega, tahaks ikka kõigile head. Ega keegi kellelegi halba taha. Aga mingid asjad vahel juhtuvad.

Keegi halba ei taha, aga välja tuli ikka halvasti!

Ei taha, et kellelgi kehvasti läheks või oleks, et vahest mingid asjad kuidagi tulevad niimoodi halbade asjade kokkulangemisel.

Nüüd on küsimus, kuidas edasi minna. Kui olete veel kord kunagi Eesti koondise juht ja teid saadetakse välisvõistlustele ning Bruus kuulub ka koondisesse, siis kuidas kujutate ette, et temaga üldse läbi saada, suhelda, teineteisele silma vaadata ja teineteist usaldada?

Minul ei ole probleemi inimestega suhelda. Kui teine pool tunneb, et tema ei taha minuga suhelda, siis palun, ei pea suhtlema. Kui me oleme võistlustel, on minu ülesanne tagada võistlejale maksimaalsed võimalused: söömine, elamine, transport hotellist staadionile, staadionil elementaarsete asjade olemasolu, valmisolek võistluseks. Mina pean team leaderina, ükskõik kes [koondises] on, kõikidega ühtemoodi suhtlema ja tegelema. Ma ei saa võtta niimoodi, et olen kellegagi sõjajalal või tülis ja selle inimese elimineerin juba eos. Minu jaoks on kõik võrdsed, ükskõik, kas see inimene aktsepteerib mind või mitte, aga team leaderina pean aktsepteerima kõiki. Minu olemus ei ole selline, et saaksin külmalt kellelegi otsa vaadata, et vaata ise, kuidas hakkama saad. Kui on Karmeniga võistlustele minek, siis mina omalt poolt annan maksimumi, et temal võimalikult hästi läheks. Mul on kurb, et ta on kistud sellesse suurde kismasse.

***

Postimees soovis usutleda veel kahte Cali MMil viibinud ja Viru kohta avalduse esitanud treenerit, Andrei Nazarovit ja Tõnu Kaukist, kuid Nazarov viibib parajasti USAs ning Kaukis valmistus sellal, kui Postimees talle helistas, lahendama arstide abil oma tervisemuret.