Õigel ajal õiges kohas: Lillemetsa punktisummaga just sageli EMilt medalit ei võideta

Risto Lillemets. Foto: Tairo Lutter

Risto Lillemetsa seitsmevõistluses kogutud punktisummast 6079 on sise-EMide ajaloos poodiumile tõusmiseks piisanud täpselt neljal juhul: 1992. aastal Genovas, 1996. aastal Stockholmis, 2005. aastal Madridis ja, mis meie jaoks praegu põhiline, 2023. aasta Istanbulis.

Seitsmevõistlus kuulus sise-EMi programmi esmakordselt 1992. aastal ning just sellest võistlusest pärineb ajaloo madalaim resultaat, millega pronksmedal teenitud. Hispaanlane Antonio Penalver kogus toona 6062 punkti.

1996. aastal kogus islandlane Jón Arnar Magnusson 6069 ja 2005. aastal austerlane Roland Schwarzl 6064 punkti.

Alla 6100 punktist on poodiumile tõusmiseks piisanud veel 2013. aastal (Mihail Dudaš, 6099), 2002. aastal (Erki Nool, 6084) ja 1994. aastal (Alain Blondel, 6084).

Üldjuhul jääb sellise, 6050–6100 vahemikku jääva punktisummaga sise-EMidel aga esimese-teise mehena medalita. Ajaloo konkurentsitihedaimas võistluses, 1998. aastal, jätnuks 6079 punkti aga koguni seitsmendaks. 

Toona kogusid koguni üheksa meest üle 6000 punkti: 1. Sebastian Chmara (6415), 2. Dezsõ Szabó (6249), 3. Lev Lobodin (6226), 4. Tomáš Dvořák (6175), 5. Jón Arnar Magnússon (6170), 6. Alex Averbuhh (6144), 7. Indrek Kaseorg (6055), 8. Francisco Javier Benet (6044), 9. Mike Maczey (6015).

Eestlastest, muideks, on sise-EMil Lillemetsa 6079 punktist enam kogunud vaid omal ajal samuti medaleid noppinud Mikk Pahapill (2013. aasta EM-kuld 6362 punktiga) ja Erki Nool (2000. aasta EM-pronks 6200 punktiga, 1996. aasta EM-kuld 6188 punktiga ja 2002. aasta EM-pronks 6084 punktiga).