:format(webp)/nginx/o/2023/03/08/15187581t1h04af.jpg)
Tugevuselt neljanda eurosarja FIBA Europe Cup veerandfinaalis Bambergi Brose vastu avamängu 80:77 võitnud BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna mänedžer Ramo Kask arvab Kuku raadio saatele «Olümpiaraadio» antud intervjuus, et optimistliku stsenaariumi kohaselt võiks klubi viie aasta pärast mängida FIBA Meistrite liiga Final Four turniiril.
5. märtsil eetris olnud «Olümpiaraadios» tutvustas Kask 12-kordse Eesti meisterklubi Kalev/Cramo argimuresid ja eesmärke. Tänavu osaleti lisaks Eesti – Läti ühisliigale ja FIBA Europe Cupile ka Põhja-Euroopa korvpalliliigas (ENBL), mis oli tingitud soovist kindlustada endale korralik kogus rahvusvahelisi mänge. Lõpuks käis ENBL-i graafik aga Kalev/Cramole üle jõu ja panus tehti eurosarjale. Tulemused näitavad, et otsus oli õige.
/nginx/o/2023/03/08/15187585t1h3335.jpg)
«Võib-olla oleks saanud pikemalt Põhja-Euroopa korvpalliliigaga arutelu pidada. Oodata ära FIBA Europe Cupi kvalifikatsiooniturniir ja kui saame edasi, siis võib-olla poleks me ENBL-i läinud. Ent samas on see liiga kõvasti kasvanud ja sealt tuli indikatsioon, et järjekord on ukse taga. Kui vaadata võistkondi, siis tase väga korralik – viis Poola klubi, Leedust Šiauliai ja Wolves, Tšehhi klubi. Nägime, et seal on ägedad klubid ja tugevad vastased,» rääkis Kask.
Et edaspidi asjad optimaalsemalt sujuksid, on Kalev/Cramo mänedžeri sõnul vaja kindlasti tulla Eesti meistriks, mis muudaks eurohooaja piirid selgemaks. «See tagaks kutse Meistrite liiga kvalifikatsiooni. 2021 sügisel jõudsime sealt 32 parema sekka alagrupiturniirile, kus saime väga ägedaid mänge. Meistrite liiga on kõige tugevam FIBA egiidi all olev liiga ja minu arvates Euroliiga egiidi all tegutsevast EuroCupist juba sammu ettepoole tegemas, mis teeks selles Euroopa tugevuselt teise klubisarja.
Kui me tänavu Eesti meistriks tuleme – loodetavasti nii läheb! –, siis sügisel peame Meistrite liigat alustama ikkagi kvalifikatsiooniringist. Edu korral ootab põhihooaeg. Kui ei lähe hästi, saab valida, kas mängida Europe Cup sarja põhiturniiri või FIBA egiidi all üldse mitte midagi, vaid hoopis Põhja-Euroopa liigat. Mai lõpus ja juuni alguses, kui Eesti meistrivõistlused lõppenud, saame teha otsuseid. Peame eelarvet ka vaatama.
FIBA Europe Cup on eelarvevaenulik, sest liiga poolt ei tule pea mitte mingit toetust. Meistrite liigas makstakse klubile alagrupiturniirile jõudmise puhul summa, millest saab kolme võõrsil-mängu sõidukulud ja kolme kodumängu korralduskulud peaaegu kaetud. Ainult natuke jääb puudu. Ning kui jõuda järgmisse ringi, laekub uus summa, mitte ei pea mängimiseks otsima lisavahendeid nagu meie praegu,» selgitas Kask.
Kalev/Cramo eelarve koosneb, nagu professionaalsetel pallimänguklubidel ikka, erinevatest sammastest (sponsortulu, piletitulu, auhinnaraha ja kohaliku omavalitsuse toetus), mille kõrguste suhe on aga Euroopa rivaalidega võrreldes hoopis teistsugune.
«Nimisponsor Cramo on kõige suurem toetaja. Üks neljandik tuleb kohaliku omavalitsuse poolt esindusvõistkonnale mõeldud tegevustoetusena, mille arvelt saame katta erinevaid kulusid - transport, meditsiin, saaliüür. Järgnevad teised erasponsorid ja ka piletitulu, mis moodustab ühe miljoni euro suurusest eelarvest umbes 100 000 eurot,» sõnas Kask.
/nginx/o/2023/03/08/15187580t1h3ee1.jpg)
Võrdluses eurosarjavastastega on Kalev/Cramol piletitulu osakaal eelarves väike. «2021-22 hooajal Strasbourgiga kohtudes vahetasime infot. Neil on kord, et klubi peasponsor ostab saali mängule tulles pileti ja isegi mängijatele eraldatakse ainult üks pääse. Tasuta pileteid ei jagata. See kultuuriline erinevus tähendab, et piletitulu, fännikraami müük ja hooajakaardid moodustavad Strasbourgi klubi eelarvest ligi 70%.
Oleme kõigile Kalev/Cramo hooajakaardi ja pileti ostnutele tänulikud. Aga prooviks vältida sõber-tunneb-sõpra suhtumist, kus uuritakse: teil on mäng, kas tasuta piletit saaks? Tule saali, maksa see 10 või 15 eurot ja toeta klubi,» lausus Kask.
Kui Kalev/Cramo peab Kalevi spordihallis Eesti – Läti ühisliiga kohtumise, kus publikut 300-400 inimest (tavapärane taks mängudel, kus vastane ei ole teab mis atraktiivne, vaid selline keskmine), siis tullakse korralduskuludega napilt nulli. Publikurohkusega ei hiilga ükski Eesti võistkondlik pallimäng, seega pole probleem ainult Kalev/Cramo oma, vaid hoopis üldisem.
Publikuarvu kasvatamiseks näeb Kask mitut võimalust. Esiteks mängugraafik mõistlikumaks seadistada, teiseks sportlik edu, kolmandaks parem turundus. «Tuleb märku anda, et teeme vinget asja. Eesti-värk loeb samuti - praegu on Kalev/Cramo treenerid ja põhijõud eestlased. Kui nemad mängivad hästi, siis tuleb ka publik kaasa.»
/nginx/o/2023/03/08/15187589t1h2a1a.jpg)
Lõpetuseks kaks sõna visioonist. Kui asjad lähevad ja arenevad mõõdukalt positiivselt, siis milline on Kalev/Cramo rahvusvaheline väljund viie aasta pärast? «Kahe aasta pärast peaksime olema kogunud piisavalt reitingupunkte, et tagada endale koht Meistrite liiga alagrupiturniiril, kusjuures sel juhul pole vaja ka Eesti meistriks tulla, vaid see koht oleks igal juhul tagatud.
Selles liigas mängib päris palju erinevate Euroopa riikide meistreid või medalivõitjaid. Meie eesmärk on Meistrite liigas aina paremaks saada ja kaugemale jõuda. Miks mitte mängida viie aasta pärast Meistrite liiga Final Four turniiril? Aga selle jaoks on vaja leida palju lisavahendeid. Ühelt poolt kutsun üles erasponsoreid meiega kampa lööma ja teisalt vaatan Eesti maksusüsteemi poole.
Tippspordile raha eraldamisel läheb see Team Estoniale, aga professionaalne korvpallimeeskond ei saa sellest midagi, kuigi riigile makse me maksame. Kui keegi tuleks hea ideega välja, siis see aitaks, et me ei jääks Euroopast maha, vaid saaksime kaasas käia,» märkis Kask.
«Olümpiaraadio» on Kuku eetris igal pühapäeval kell 15 ja igal ajal järelkuulatav äpis Pleier. "Olümpiaraadio" keskendub Eesti tippspordile ja -sportlastele. Intervjuud Eesti juhtivate atleetidega, arutelud treenerite ja spordijuhtidega, lisaks olulised jutud Eesti ja maailma spordielust. Saatejuht on Ott Järvela.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)