OLÜMPIARAADIO Mait Patrail – 12. hooaega Bundesligas, kuigi karm õlavigastus tõmbas visketrennile kriipsu peale

Postimees Sport
Copy
Mait Patrail (vasakul).
Mait Patrail (vasakul). Foto: Eero Vabamägi

Eesti käsipallikoondise raudvara Mait Patrail siirdus 2008. aastal Põlva Servitist välismaale puhtakujulise pommitajana ja mängib praegu 12. hooaega järjest Saksamaa Bundesligas, aga on nüüd hinnatud kaitsespetsialist ja mängujuht, sest pommitaja-karjäärile tõmbas ränk õlavigastus kriipsu peale.

«Kui karjääri alustasin, oli mu suurim soov välja jõuda Bundesligasse. Nüüd olen seal 12 hooaega vastu pidanud. Paar aastat läksid küll õlavigastuste nahka, aga 12 aastat Saksamaal on olnud väga huvitavad. Viimastel aastatel olen kogemuse pealt osanud õigel ajal end tagasi ka hoida. See on mu karjääri aidanud pikendada,» rääkis Patrail intervjuus Kuku raadio saatele «Olümpiaraadio».

Patrail siirdus kodusest Põlva Servitist välismaale 2008. aastal. Kevadises Balti liiga poolfinaalis alistati Riia ASK 36:32 ja päev varem 20. sünnipäeva tähistanud Patrail viskas 19 väravat, mis siiani ta isiklik tippmark. Finaalis alistati Valgevene esindaja HC Brest 32:30, Patraili arvele jäi 11 väravat. Kevadet 2008 ja seda võidujoovastust mäletatakse Põlvas siiani.

Järgnenud suvel Šveitsi kõrgliigaklubiga Schaffhauseni Kadetten liitudes oligi noor põlvakas profiililt pommitaja, ent praeguseks on temast saanud kaitsespetsialist ja mängujuht, kes viskamisega üle ei pinguta. Tõsi, pühapäevases Iisrael – Eesti EM-valikmängus (27:29) jäi tema arvele kuus väravat. Teise poolaja lõpus aitasid just Patraili kolm järjestikust väravat Eestil mängus püsida.

«Paar esimest hooaega Lemgos ja Hannoveris olin samuti ennekõike viskaja, kogusin hooajaga 120-130 väravat. Aga 2014. aasta õlavigastus muutis asju. Seejärel ma enam visketrenne kaasa teha ei saanud, vaid käisin jõusaalis õlga tugevdamas. Tänu sellele hakkasin rohkem platsi nägema. Kui kuskilt järgi anda, tuleb ju teisest kohast juurde panna.

Vigastuse järel hakkasin kaitsetööle rohkem rõhku panema ja praegu juba naudin kaitses mängimist! Iga vastasele tehtud viga (käsipallis tähendab tavaviga, mille eest vastane saab 9 meetri viske, head ja tulemuslikku kaitsetööd, kaitsvat võistkonda selle eest ei sanktsioneerita – toim) tekitab samasuguse emotsiooni, mida varem kogesin väravate ja heade resultatiivsete söötudega,» selgitab Patrail.

Kuidas õlg praegu on? Kas mängudes viskeid sooritades on valus? «Ei ole valus, aga visketrenni ma teha ei saa. Kui kaks-kolm päeva järjest visketrenni teeksin, siis ma enam kätt korralikult üles tõsta ei saaks. Seis õlaga on selles mõttes päris kehv. Kui viskekoormust pole, siis õlg tavaelus tunda ei anna. Aga käsipallis muidugi annab. Enne mänge teen trennis vaid kaks-kolm viset, et hoida õlga mänguks.»

Kui rääkida tippkäsipalli suurimatest muudatustest nende 12 aasta jooksul, mis Patrail maailma tugevaimas keskkonnas ehk Saksamaa Bundesligas veetnud, on nendeks professionaliseerumine platsivälistes tegevustes (toitumine, puhkamine ja füüsiline ettevalmistus on kõik oluliselt suurema tähelepanu all kui 2010ndate alguses) ja mängu tohutu kiirenemine.

«Käsipall on kõvasti kiiremaks mänguks muutunud. Reegleid kohendatakse kogu aeg nii, et mäng oleks veel atraktiivsem ja kiirem. Teiseks on hästi palju üks-üks olukordadele panustamist, taktikalist poolt, näiteks joonekatteid ja kaks-kaks olukordi, on vähemaks jäänud. Mäng on nii kiire, et enam ei saa väravaid tähistada, vaid tuleb kohe kaitsesse tagasi spurtida,» sõnab Patrail.

2000ndatel ja 2010ndate alguses Saksamaa Bundesliga igasuguse kahtluseta maailma parim, mainekaim, tugevaim käsipalliliiga. Samas viimase kaheksa aasta jooksul on Saksamaa klubid Meistrite liiga võitnud vaid korra – THW Kiel 2020. aastal. Tiitleid on noppinud hoopis FC Barcelona Hispaaniast, Skopje Vardad Põhja-Makedooniast, Montpellier Prantsusmaalt ja Kielce Poolast.

Saksamaa on küll Euroopa käsipalliliidu edetabelis enamasti esimene ja paar aastat Prantsusmaa järel teine, aga nende klubid Meistrite liigat ei võida. Samas tugevuselt teises eurosarjas Euroopa liigas domineeritakse. Patraili hinnangul peetakse Bundesligat käsipallimaailmas endiselt selgelt tugevaimaks, ent rahvusvahelise edu taotlemine ei ole lihtne, kuna sisemine konkurents on nii tugev.

«Teistes liigades on üks tugev meeskond. Näiteks Barcelona võidab Hispaanias kõik mängud umbes 10 väravaga ja kui neid ootab Meistrite liiga kohtumine, siis ainult sellele keskendutaksegi. Saksamaa klubide graafik on palju karmim ja mängijate kehad ei pea vastu. Lisaks toimub Meistrite liiga finaalturniir maikuu lõpus, kus Saksamaa klubide koduses sarjas otsustavad mängud,» lausub Patrail.

Lisaks Servitile, Schaffhausenile ja Saksamaa Bundesliga klubidele leiab Patraili teenistuslehelt ka ühe lühikese treti Katari, kus ta 2012. aastal mõnenädalase lepingu alusel Al-Saddi klubi esindas. Tagamängija on ka viimastel aastatel saanud naftariikides rahaliselt ahvatlevaid pakkumisi, ent need üpris rahuliku meelega tagasi lükanud.

«Igal aastal saan pakkumisi, aga perele mõeldes olen jäänud Saksamaale. Finantsilises plaanis oleks nendes riikides mängimine muidugi parem, teeniksin kaks-kolm korda suuremat palka kui Saksamaal. Aga elus pole raha kõige tähtsam, vaid tuleb end hästi tunda ja elu nautida,» räägib Patrail.

Jalgpallur Ragnar Klavan, korvpallur Kristjan Kangur ja võrkpallur Kert Toobal on kõik eduka klubikarjääri lõpetuseks naasnud kodumaale, et siin veel mõned hooajad mängida. Kas Mait Patraili võib veel kunagi Põlva Serviti särgis näha?

«Kõik on võimalik. Aasta eest sai Kalmer Mustinguga sel teemal isegi räägitud, sest Saksamaal läks lepingu leidmisega aega. Ust kinni selle idee ees kindlasti ei pane, aga hetkel ilmselt veidi teised plaanid. Tahan Saksamaal treeneripaberid kätte saada ja end selles vallas proovile panna. Eks näis, mis edasi saab,» jätab Patrail otsad lahtiseks.

Intervjuu lõpetuseks tuleb juttu käsipalli 7 meetri karistusviske saladusest ehk miks sellega nii palju eksitakse?

«Olümpiaraadio» on Kuku eetris igal pühapäeval kell 15 ja igal ajal järelkuulatav äpis Pleier. «Olümpiaraadio» keskendub Eesti tippspordile ja -sportlastele. Intervjuud Eesti juhtivate atleetidega, arutelud treenerite ja spordijuhtidega, lisaks olulised jutud Eesti ja maailma spordielust. Saatejuht on Ott Järvela.

Tagasi üles