Venemaa teemal ROKis sõna võtnud Talihärm: saan nüüd nende trollidelt sotsiaalmeediasse sõnumeid

Johanna Talihärm. Foto: Tairo Lutter

Eesti olümpiakomitee (EOK) sportlaskomisjoni kuuluv laskesuusataja Johanna Talihärm sattus möödunud nädalal videokoosolekul vastuollu rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) esindajaga, mille tulemusel ei lubatud Eesti sportlasel oma kõne lõpetada. Praeguseks on teemat lahatud nii siin- kui ka sealpool piiri ning selle kõige tulemusena on Talihärm sattunud ka verbaalsete rünnakute ohvriks.

Talihärm lausus oma kõnes, et ROK püüab läbi suruda vaid oma nägemust, mis aitaks Venemaa ja Valgevene sportlasi olümpiale. Selle peale tõi ROK koosolekule ÜRO eriesindaja, kes oli venelaste rahvusvahelisele areenile tagasilubamise poolt. 

Debatti Talihärmal temaga aga pidada ei õnnestunud, sest pärast seda, kui eriesindaja oli oma jutu ära rääkinud, lõigati eestlanna liinilt lihtsalt ära. Seda argumendiga, et aeg sai otsa. 

«ROK väitis, et tegemist oli debatiga, aga nad tõid sinna ühepoolse eksperdi. Selle ÜRO esindaja seisukohad lähevad vastuollu laiema avalikkuse arusaamaga ja ka spordiõigusega. Tema väitis, et kõige olulisem õigus, mida peame kaitsma, on Venemaa sportlaste õigus spordis osaleda. Sportlased leidsid, et olulisem on kaitsta Ukraina sportlaste õigusi, keda oma kodudes ja rindel tapetakse,» vahendab ERRi spordiportaal Talihärma öeldut tänahommikuses «Terevisioonis». 

Ühtlasi andis meie laskesuusataja teada, et oma sõnavõtu tulemusena on ta sattunud sotsiaalmeedias ka rünnaku alla. «Näen isegi, et minu artikleid on üles korjanud Venemaa portaalid ja nüüd saan nende trollidelt sotsiaalmeediasse sõnumeid,» sõnas ta. 

Venemaa meedias võttis Talihärma sõnavõtu pihtide vahele näiteks üks sealseid suurimaid spordiportaale Championat.

«Tuletame meelde, et 2022. aasta märtsist keelati Venemaa sportlastel enamikul aladel võistelda. Samas on viimase aasta jooksul [ROKi presidendi Thomas] Bachi retoorika muutunud. Alles esitas ROK Venemaa ja Valgevene sportlastele hulga tingimusi, mille täitmisel saaks nad rahvusvahelisele areenile naasta,» märkis näiteks ajakirjanik Maksim Hruštš.