«Ta ju ei seksinud lapsega, mida te sellest treenerist siis kiusate?» Sest ühiskonna teadlikkus treenerite eetikakoodeksist on olematu

Mehis Viru mullusel kergejõustiku EMil Saksamaal Münchenis. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Kergejõustikuliit määras veebruari keskel treener Mehis Virule tähtajatu kergejõustikus tegutsemise keelu. Teema püsis kuumana mitu nädalat. Tasapisi hakkas see vaibuma, kuid eelmisel nädalavahetusel tõusid raginal pildile vehklemistreenerid Irina Embrich ja Jevgeni Karavajev.

Kõigi nende juhtumite sisu on erinev, kuid üks ühine nimetaja on olemas. Ning paraku on just see ühine nimetaja põhiline teema, mis näiteks Viru juhtumis, kus pori lendas nii ühele kui ka teisele poole, üldse kahe silma vahele jäi.

Millest jutt? Treenerieetikast. Vehklemise juhtumid on veel küllalt värsked, Viruga seonduvas sai aga nädalate kaupa kõrvalseisjate reaktsioone nähes selgeks, et spordiorganisatsioonidel seisab ees lai tööpõld ühiskonna harimine teemal, mida üldse tähendab treenerieetika? Mida sisaldab eetikakoodeks, mida treener tohib teha ja mida mitte.

Kergejõustikuliit määras Virule kergejõustikus tegutsemise keelu nimelt treenerite eetikakoodeksi rikkumise tõttu.