Paia ja Sildaru sõprus sai alguse 2015. aastal Saare reklaami filmimisel. «Mina olin siis 20-aastane ja Kelly oli päris pisike. See oli väga äge reklaam! Sealt alates jäime suhtlema ning üksteisele pöialt hoidma,» räägib Paia.
Kui Paia jälgis Sildaru pargisõiduvõistlust veebivahendite abil, siis kohapeal läksid talle kaasa elama Eesti koondislased, murdmaasuusataja Martin Himma ja laskesuusatajad Rene Zahkna ja Kristo Siimer. Seda veidi reegleid rikkudes, sest olümpiakülast võis lahkuda vaid oma ala treeningule või võistlusele minnes.
«Atmosfääri poolest oli koroonaga ikka väga karm. Iga päev testimine, kõik pidid ennast hoidma. See võttis meeleolu alla, sest melu poolt väga nautida ei saanud. Seda suurem oli rõõm minna teda vaatama, endal oli võistlused läbi ja pinged maas. Tasus minna ja riskida kõigi reeglite vastu. Bussi peale me läksime, keegi meid lõpuks ei takistanudki,» meenutab Himma.
«Kohale jõudes nägime suurt mäge. Esimese runi ajal olime mäe all ja õnnestunud katse järel Kelly lehvitas meile. Pärast läksime veidi ülespoole. Seal vist ei tohtinud olla. Turvamees tuli ja küsis, mis me siin teeme ja kes me oleme. Ütlesime, et oleme Eestist, vaatame Kellyt. Siis ta vastas, et võime siin olla küll,» naerab ta.
Võistlus oli parajalt närvesööv. Pärast õnnestunud avakatset tuli Sildarul teise katse maandumisel suusk jalast. «Mina arvasin, et kõik on hästi, ta on ju püsti. Aga Zahkna ütles kõrvalt, et see loetakse kukkumiseks,» ütleb Himma.