Rio de Janeiro kettaheite sakslasest olümpiavõitja Christoph Harting kritiseeris kodumaa meedias hiljuti kaasmaalasest rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) presidenti Thomas Bachi ning hoiatas, et tolle otsustel võivad olla väga traagilised tagajärjed.
Olümpiavõitja hoiatas: venelaste Pariisi lubamine võib olümpiakülas viia vägivallani
Teatavasti tuli ROK hiljuti lagedale soovitusega lubada Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalse lipu alla tagasi rahvusvahelisele areenile, sh olümpiale. Hartingu hinnangul on see äärmiselt ohtlik samm.
«Tõsiasi, et Bach on vahistamismäärusega tagaotsitava massimõrvari [Venemaa presidendi Vladimir Putini] sõber, võib olla tema isiklik otsus, aga tema ja ROK sõidavad selle otsusega kraavi, vedades sportlasi endaga kaasa,» vahendab Sport Bild olümpiavõitja öeldut.
Harting hoiatas, et Venemaa sportlaste olümpiale lubamine võib viia sama traagiliste intsidentideni nagu 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel, kus hukkus 17 inimest.
«Poliitilisi pingeid, olgu tegemist «neutraalsete» sportlastega või mitte, pole võimalik ette ennustada. Mina ei välistaks ka vägivaldseid rahutusi olümpiakülas. Või kui teisiti sõnastada: kujutage ette, et nende kodumaal on inimesi tapnud mõrvarid, kellega neil tuleb nüüd võistelda.»
Lisaks vaatas Harting asjale otsa Venemaa sportlaste vaatenurgast. «Või et sinu ja su lähedaste vastu suunatud vägivallaga nõuab riik, et sa kasutaksid iga võimalust, et Ukrainat ja sealseid sportlasi kahjustada. Ma ei kujuta ette seda farssi, kui peaksin Ukraina sportlasena võistlema Venemaa või Valgevene sportlasega,» jätkas ta.
Vaatamata kõigele ei poolda Harting siiski Pariisi olümpia boikoteerimist ning leiab, et Venemaa ja Valgevene sportlased on need, kes peaksid suurvõistluselt eemale jääma.
«See on kaotus ikkagi kõikidele sportlastele, kellelt võetakse võimalus olümpiale pääseda. Aga ma ei räägi siinkohal isiklikest otsustest, kus – ja mind see sõna ei veena – «neutraalsete» sportlaste vastu ei võistelda. See otsus on igaühe enda teha,» lõpetas endine kettaheitja.