/nginx/o/2023/03/26/15220762t1h5138.jpg)
Kahevõistleja Kristjan Ilves saavutas Planica MM-il 4. ja 6. koha. Medalist jäi seekord veel natuke puudu, aga maailma tipp on enam kui 20 aastat kestnud töö järel käega katsuda. Intervjuus Kuku raadio saatele «Olümpiaraadio» selgitab Ilves, et andekust on ka vaja, aga sellest üksi ei piisa. Tuleb riskida, pühenduda, olla julge ja siis veel enam pühenduda.
Pärast viimast võistlust treeneri Jan Schmidiga möödunud hooajast kokkuvõtteid tehes olid rahuloluallikad seotud ennekõike suusarajal näidatuga. «Sõitsin ju viimasel võistlusel välja teise suusaaja, mis jättis väga hea emotsiooni. Aga hooaega tervikuna vaadates, siis eks neid komistuskive oli päris palju ja kõik ei läinud ladusalt. Hüppemäel oli mul hooaja alguses päris suur probleem. Hea, et lõpupoole hakkas stabiilsus tagasi tulema.
Mis eriti heameelt tegi, oli järjekordne aasta, kus suusasõidus tuli korralik areng. Esinesin stabiilselt. Polnud ühtegi võistlust, kus suusarajal oleks mingi jama juhtunud, vaid vastupidi – suusasõit oli see, mis mul hooaja alguses, kui hüppemäel asjad ei sujunud, midagigi ära päästis. Faktoreid, mis meie alal võivad viltu minna, on palju. Müts maha meeste ees, kes suudavad pidevalt poodiumil olla.»
Tänavused maailmameistrivõistlused olid Ilvese karjääri kuuendad ning kui vaadata tulemusi, siis 2013 ja 2015 oli ta neljandas ja 2017 kolmandas kümnes, 2019 läks aia taha, 2021 teises kümnes ja 2023 esikuuikus. Suures plaanis on edasiminek olnud väga stabiilne, sest 10 aasta jooksul on tulemus pidevalt paranenud. Säärasest arengukõverast unistab iga sportlane.
«Kui vaid teaks seda valemit! 2019 oli aasta, kui kõik läks valesti. Võib-olla oli väga tore, et läks valesti, sest siis oli lihtsam teha julgeid otsuseid ning võtta see Norra variant ette. Mul jagus piisavalt julgust, et teha elumuutev otsus ja kolida Norra. Sealt sai areng tugeva jätku. Mulle anti maailma parimad võimalused. Kui siis poleks arengut toimunud, pidanuks tugevalt peeglisse vaatama,» sõnab Ilves.
Praegu on võistlustel näha, et norralased peavad Ilvest niivõrd oma meheks, kui teises dressis võistlevat meest võimalik pidada on. Tee sooja ja usaldusliku suhte saavutamiseni käis Ilvese sõnul läbi lahkuse. «Minu meelest on inimsuhted väga olulised. Kui olla normaalne inimene ja suhtuda tiimiliikmetesse hästi, siis võetakse sind igas keskkonnas päris kenasti omaks.
Hea suhe algaski peale kaugematest asjadest kui tippsport. Muidugi pidin ka iseloomu poolest tiimi sobima. Samas sportlane ei pea olema tavaelusituatsioonides vastik, ebameeldiv või egoistlik. Loomulikult on iga sportlane mingil määral egoistlik, kui teemaks tema sportlik areng. Aga üldiselt ollakse mõistvad ja suhtutakse teineteisesse lugupidavalt.»
Ons Norra koondislased Ilvese jaoks, sõbrad, kolleegid või midagi kolmandat? «Natuke ühte, teist ja kolmandat kah. Nagu elus ikka, siis oleks ju imelik, kui kõikidega sõber oleks. Paratamatult kõigiga ju inimtüübid ei klapi. Paar poissi on mul sõbrad, teistega saan okeilt läbi ja mõned tüübid on kolleegid. Aga see ongi elu, et kõigiga ei saa kõik väga tore olla.»
Norra koondis võttis Ilvese enda juurde harjutama vähemalt osaliselt põhjusel, et maailma kahevõistlus seisab silmitsi ellujäämisvõitlusega, kuna 2026. aasta järel pole spordiala olümpiatulevik kindel. Üks suuremaid etteheiteid on olnud kasin medalite nimel võitlevate riikide hulk. Seega Ilvest ja Eestit tippu aidates toetab Norra kahevõistluse jätkusuutlikkust.
Samas Marten Liivi näitel kätkeb koostöö välismaa võistkonnaga teatud riske. Holland kardab, et Eesti kiiruisutaja ohustab nende medališanssi ning kavatseb 2026. aasta olümpia eel ta treeningvõimalusi piirata. Kas Ilves näeb mingit reaalset ohtu, et Norra kahevõistluskoondis võib temaga samamoodi ümber käia?
«Ausalt öeldes mitte. Leping on sõlmitud 2026. aasta olümpiani. Suur pluss on, et kui esimesed paar aastat vaadati Norra olümpiakomitee tasandilt minu suhtes umbes nii, et mis värk on, siis nüüd on aru saadud koostöö mõttest ja suuremast missioonist kahevõistluse suhtes. Nad näevad, et see on vajalik.»
Ilves kuulub kahe eelmise hooaja tulemuste põhjal vaieldamatult maailma kahevõistluse tippu. Mille toel ta enda arvates sinna on jõudnud? «Ma tean, et mul on mingi talendikus selle spordiala jaoks, aga üliandekas ma pole. Küll aga on mul hästi pikk staaž, sest alustasin kahevõistlusega ju nelja-aastaselt ning olen sellest ajast saadik proovinud kogu aeg paremaks saada.
Olen võitlushimuline ja hästi maksimalistlik. Millegi saavutamiseks tuleb panustada aega, aga teha ka julgeid otsuseid ja riskida. Jätta elus kõrvale muid asju, mida muidu võib-olla tahaks teha. Tippsporti tuleb panna hästi palju südant, hinge ja aega. Et 15. koha kandist kõrgemale tõusta, peavad toimima väga väikesed detailid. Sinna punkti jõudmine on meeletult pikk protsess, minu jaoks üle 20 aasta tööd. Siiani on see olnud päris uskumatu reis!»
«Olümpiaraadio» üheksandas saates on külas ka Eesti Jahtklubide liidu peasekretär Madis Ausman, kes tutvustab, millised on Eesti purjetamise lootused seoses järgmise suve Pariisi olümpiamängudega, mille võistlusprogramm on Tokyoga võrreldes läbi teinud erakordselt suured muudatused. «Olümpiaraadio» saatejuht on Ott Järvela.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)