Tahad kodust EMi? Lihtsalt selgita, miks seda vajad, või tinista ametnikud ära

Pildimeenutus 2012. aastal Tallinnas toimunud noormeeste U19 vanuseklassi jalgpalli EM-finaalturniirist. Algamas on mäng Eesti – Portugal. Foto: Laura Oks

Kaheksa Euroopa parimat koondist, kolmsada osalejat, umbes pool tuhat korraldusega seotud inimest. See on mastaap, mida kujutab endast pühapäeval kolmes Eesti linnas algav U17 vanuseklassi neidude jalgpalli EMi finaalturniir. Kui lihtne või keeruline on üht suure pallimänguala tiitlivõistlust kodukamarale saada?

Postimees uuris seda nelja alaliidu praeguselt või endiselt juhilt ja teatud mustrid on sarnased, mõned aga ka erinevad. Eesti Jalgpalli Liit (EJL) pidi Euroopa katusorganisatsioonile (UEFA) seletama, millist kasu turniir naiste jalgpalli kasvule annaks. Teisalt on sellest piisanud, et esimest korda Eestisse sattunud lääneeurooplastes vaimustus tekitada ja nad lihtsalt «ära tinistada».

Võrkpall sai 2021. aastal korraldada meeste EMi ühe alagrupi, tänavu suve lõpus kogunevad Tallinna samal põhjusel kuue riigi naisvõrkpallurid. Ent korv- ja jalgpallil pole praeguse infrastruktuuriga võimalik täiskasvanute võistluste korraldamisõigusele kandideerida.