«See on minu treenerikarjääri kõige meeldejäävam meeskond. Kõik mängijad, esimesest kaheteistkümnendani moodustasid ühtse terviku. Hooaja jooksul loksusid rollid paika, igaüks teadis oma kohta ja täitis seda superhästi. Näiteks mõne mängija suurim kasutegur avaldus kaitses, ning keegi ei mossitanud, miks ta saab vähem viskeid kui mõni teine mängija,» rääkis Rannula.
Dorbek otsis sõnu: «Meil on sellised mehed võistkonnas... See võistkond hoidis kõige rohkem kokku. Olime sügisel Itaalias nädala lõksus, see oli üks murdepunkt. Olime seal superkeskkonnas ning kasvasime selle ajaga väga hästi kokku. Muidu läheme iga trenni järel laiali, aga seal olime kogu aeg koos.»